[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

angoob ‹-i 21› ‹s›
kunst keraamikatoodet kaunistav peeneteraline valge v. toote põhimassist erineva tooniga savikiht

artikkel ‹-tikli, -tiklit 2› ‹s›

1. arutlev kirjutis ajakirjanduses; teaduslik v. populaarteaduslik kirjutis, lühiuurimus vms. Poleemiline, huvitav, hästi argumenteeritud artikkel. Matemaatika-, füüsikaalased, keeleteaduslikud, erialased artiklid. Kirjutas ajalehele pikema artikli rahvusvahelisest olukorrast. Avaldas selle kohta artikli. Artiklit koostama, trükki andma.
▷ Liitsõnad: ajalehe|artikkel, juht|artikkel, juubeli|artikkel, lühi|artikkel, probleem|artikkel, toimetus|artikkel, ülevaateartikkel.
2. lõik, teksti osa. a. sõnaraamatus vm. teatmeteoses ühe märksõna juurde kuuluv tekst. Entsüklopeedia, seletussõnaraamatu artikkel. b. jur rahvusvahelise lepingu nummerdatud osa. Konventsiooni artiklid.
3. maj toote-, kaubaliik. Firma toodab sadu artikleid sukkpükse ning naistepesu. Päevasärke oli müügil paarkümmend artiklit. Tehases valmistatakse üle 40 artikli rahvatarbekaupu. *Elu pole artikkel 135 ehk teiste inimeste keeles lihtsalt Satään .. V. Gross.
▷ Liitsõnad: eksport|artikkel, import|artikkel, kauba|artikkel, luksus|artikkel, näidis|artikkel, sisseveo|artikkel, väljaveoartikkel.
4. (raamatupidamises:) tulu- v. kululiik, kirje
▷ Liitsõnad: kulu|artikkel, tuluartikkel.
5. keel nimisõna laiendav (näit. sugu, määratust v. määramatust tähistav) lühisõna (v. afiks). Saksa, inglise keele artiklid. Määrav ehk definiitne artikkel. Umbmäärane ehk indefiniitne artikkel.

automaat|tehas
tehn tehas, kus kõik toote valmistamise operatsioonid on automatiseeritud

esitlus ‹-e 5› ‹s›

1. esitlemine v. selle üksikjuhtum. Võõras seltskonnas on esitlus hädavajalik.
2. uue toote v. teose pidulik tutvustamine (üritusena). Kutse „Ferrari” uue mudeli esitlusele. Raamatukogus toimus noore autori luulekogu esitlus.
▷ Liitsõnad: plaadi|esitlus, raamatu|esitlus, tooteesitlus.

firma|märk [-märgi]
märk, mis tähistab toote pärinemist teat. firmast

garantii|aeg
aeg, mille kestel tootja, tarnija v. töövõtja vastutab toote, kauba v. töö kvaliteedi eest, tagatisaeg. Raadio, televiisori, kella, ehitise, remondi garantiiaeg. Aastane, 2-kuuline garantiiaeg. Garantiiaja lõpp.

kaas ‹kaane, kaant 35› ‹s›

1. mingi eseme, hrl. nõu, kasti vm. mahuti (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa. Paja, poti, kastruli, kannu, suhkrutoosi kaas. Kasti, kohvri kaas. Kumera kaanega kirst. Kaanega, kaaneta nõu. Purk suleti plastmassist kaanega. Tünnil on tugev kaas. Tõstis kaane üles, tegi kaane lahti, avas kaane. Karbikese kaas avanes kerge klõpsatusega. Võttis nõul kaane pealt ära. Naelutas kastil kaane kinni. Puusärgi kaas. Kaevu kaas. Kuidas vakk, nõnda kaas. | piltl. *Kõik eluavaldused on kaane all: kuhu kaas peale ei mahu, seal potis sünnib skandaal. H. Raudsepp. || piltl vett, veekogu kattev jää. Külm tõmbas jõele, lahele, veele, lompidele kaane peale. *Ent maa oli külmunud ja laukad kaane all .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: klaveri|kaas, kohvri|kaas, lükand|kaas, pajakaas; jää|kaas, plast|kaas, plastmass|kaas, plekk-|kaas, puukaas.
2. tugevamast materjalist (näit. papist, nahast) katteleht raamatu, kaustiku vms. toote kummalgi poolel. Ajakirja, albumi, brošüüri, vihiku kaaned. Paksude kaantega raamat. Roheliste kaantega kaustik. Pehmete, kõvade kaantega märkmik. Raamat oli lagunenud, ilma kaanteta. Raamat on kaanest kaaneni 'algusest lõpuni' läbi loetud. Selle raamatu kaante vahele 'sellesse raamatusse' on koondatud poetessi viimaste aastate looming.
▷ Liitsõnad: esi|kaas, kartong|kaas, papp|kaas, tagakaas; raamatukaas.
3. ‹pl.› raamatukaantekujuline kartongist, nahast vm. materjalist ümbris. Dokumentide kaaned. Kiirköitja kujutab endast papist kaasi paberilehtede kinnitamiseks.
▷ Liitsõnad: aktikaaned.

kaliiber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. sõj tulirelva rauaõõne, kuuli, mürsu v. miini läbimõõt (hrl. mm-tes); lennukipommi mass kg-des. Vintpüssi, automaadi, püstoli, kuuli kaliiber. Keskmise kaliibriga suurtükid.
2. tehn skaalata ja liikuvate osadeta mõõteriist toote mõõtmete, kuju v. osade vastastikuse paigutuse kontrollimiseks
▷ Liitsõnad: hark|kaliiber, kork|kaliiber, kuju|kaliiber, normaal|kaliiber, pilukaliiber.
3. piltl suurusjärk, suurus. Seal oli igas kaliibris haamreid. Börsil oli alati mitmes kaliibris ärimehi. *.. peab siiski ütlema, et hoolimata kõigest on ta üpris tagasihoidliku kaliibriga kelm. A. Alas (tlk).

konditsioon ‹-i 21› ‹s›
tingimuslik omadus v. seisund. a. maj toote vajalik omadus v. seisund b. põll külvise omaduste nõuetekohasus, külvikonditsioon. Seeme tuleb konditsiooni viia. c. kehaline üldseisund ja toitumusaste. Hobuse hindamisel tuleb arvestada konditsiooni. *Ma ei saa aru, miks mu kehaline konditsioon korraga nii viletsaks on jäänud! H. Nõu.

koopia ‹1› ‹s›

1. originaaliga täpselt ühtiv kirja, dokumendi vm. kirjutise ärakiri v. fotokoopia. Kirja, käskkirja koopia. Ürikust, dokumendist tehti koopia. Teose originaal on kaduma läinud, kuid on olemas selle käsikirjaline koopia.
▷ Liitsõnad: foto|koopia, ksero|koopia, valguskoopia.
2. kunstiteose vm. toote jäljend. Rembrandti tööde koopiad. Mikrofilmide koopiad. Skulptuuride kipsist koopiad. Vimpli koopia. | piltl. Kunstiteos pole kunagi täpne tegelikkuse koopia.
▷ Liitsõnad: filmikoopia.
3. piltl kellegagi v. millegagi väga sarnane inimene, ese vms. Tütar oli peaaegu oma ema koopia. Nende laev oli täpne viikingilaeva koopia.

kraad1 ‹-i 21› ‹s›

1. teat. mõõtühik. a. nurga ja kaare mõõtühik: 1/90 täisnurgast v. sellele vastav kaareosa, 1/360 ringjoonest. 24 kraadi lõunalaiust, 116 kraadi idapikkust. Nõlva kaldenurk oli 15 kraadi. Sirged lõikuvad 45 kraadi all. b. temperatuuri mõõtühik. Väljas on mõned kraadid sooja, külma. Pluss, miinus kolm kraadi. Ruumi temperatuur tõusis, langes paar kraadi. Kraadiklaas näitab viis kraadi alla, üle nulli. 10 kraadi Celsiuse, Réaumuri, Fahrenheiti järgi. Vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures. Poisil oli paar kraadi palavikku. Keha temperatuur on 36,7 kraadi. Segu kuumutatagu 70 kraadini. c. alkohoolsete jookide alkoholisisalduse mõõtühik. Viina kangus kraadides. Veini kanguseks oli 12 kraadi. d. toote happelisuse, vee kareduse v. mingi muu mõõtühik
▷ Liitsõnad: kaare|kraad, laius|kraad, nurga|kraad, pikkuskraad; külma|kraad, soojakraad; kirjakraad.
2. teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus. Teaduslikku kraadi andma, omandama. Ajaloomagistri, meditsiinikandidaadi, filosoofiadoktori kraad. Kraadiga õppejõud, teadustöötaja. Tal on juba kraad kaitstud.
▷ Liitsõnad: doktori|kraad, kandidaadi|kraad, magistrikraad.
3. auaste, aukraad. Auastmelt oli ta eelmisest komandörist kraad kõrgem. *See polnud küll mõni harilik varjulolija, vaid saksa lendur, päris kõrges kraadis. V. Ilus.
4. aste [astme] (2. täh.), määr. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Ärevus, tuju tõusis kõige kõrgema kraadini. Käsk kõlas juba kraad kurjemalt. Temas oli teatav kraad jultumust. *Mulle paistis, et Timo muutus mu küsimuse peale kraadi võrra kahvatumaks. J. Kross.
5. kõnek kraadiklaas. Paneb endale igal õhtul kraadi kaenla alla. Palju kraad ka näitab?

kvaliteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. omadus. *Niisiis on rütm ja proportsioon elementaarsemateks ilu kvaliteetideks. L. Soonpää.
2. toote, töö jne. omaduste kogusumma, mis näitab otstarbele vastavuse suhtmäära. Toodete, kauba kvaliteet. Toiduainete, leiva, aedvilja, paberi, jalanõude, aparatuuri kvaliteet. Kõrge, hea kvaliteediga kivisüsi. Paber jaotati vastavalt kvaliteedile I, II ja III sorti. Parandati, tõsteti toodangu kvaliteeti. Tööde kvaliteet paranes.
3. filos eseme v. nähtuse määratletus, tema püsivate omaduste kogusumma, mis eristab teda teistest esemetest v. nähtustest. Kvantiteedi üleminek kvaliteediks. See teos on sootuks uus kvaliteet autori loomingus.
4. sport (males:) vanker vastukaaluks vastasmängija odale v. ratsule. Valge kahis, võitis keskmängus kvaliteedi.

lint ‹lindi 21› ‹s›

1. suhteliselt kitsas ja õhuke ning pikk ribajas moodustis v. kujund. a. teat. otstarbeks mõeldud riideriba, (laiem) pael. Tanu, madrusemütsi lindid. Roosad lindid juustes, patsides. Korravalvuritel oli lint ümber käise. Haridusminister lõikas lindi läbi ning avas uue koolimaja. Lindiga köidetud lillekimp. Valgete lintidega pärg. Iluvõimlemisel kasutatakse palli, linti jt. vahendeid. *Kui ma ärkasin, istus minu vastas leitnandipagunitega ohvitser, Georgi lint rinnas .. J. Lintrop. *Selle [= kaabuloti] hall vilt oli tolmust peaaegu kivistunud, lindil võis näha higisõõna. R. Sirge. b. kõnek (magnetofoni-, filmi-, perfolindi vm. ribaja toote kohta). Makk mängib, lint kerib ühelt kettalt teisele. Muusikat, kõnet lindile võtma 'lindistama'. Linti, lindile rääkima, laulma. Muusikat jooksvalt lindilt '(raadios:) vahepealse teadustuse v. kommentaarideta'. Barograafi lint. c. kõnek (kuulipildujalindi kohta). Kuulipilduja vaikis, lint oli läbi. *Ta tühjendas kuulipildujasse jäänud pooliku lindi esimese valanguga lõpuni .. H. Lepik (tlk). d. tekst jäme kohev esialgne heie. Lindimasin ühendab mitu linti ning venitab need ühtlaseks. e. (muu ribaja moodustise kohta). Taimed istutatakse ridadena või mitmest reast koosnevate lintidena. Ahven koeb marja pika lindina, mis kinnitub veetaimede külge. f. piltl. Teede hallid lindid põldude vahel. Keset luhta lookleb Emajõe sinine lint, Emajõgi sinise lindina. Kündev traktor läheb, vagude must lint järel. Ta elu oli hall argipäevade lint.
▷ Liitsõnad: au|lint, finiši|lint, käise|lint, leina|lint, ordeni|lint, palmiku|lint, patsi|lint, pulma|lint, pärja|lint, siidlint; filmi|lint, heli|lint, kirjutusmasina|lint, kleep|lint, kärbse|lint, magnetofoni|lint, maki|lint, mõõdu|lint, mõõte|lint, mütsi|lint, paber|lint, perfo|lint, telegraafi|lint, tihendus|lint, videolint; kuulipilduja|lint, padrunilint; jõe|lint, maantee|lint, suitsu|lint, teelint.
2. tehn lintkonveieri veovahend ning lastikandeelement. Transportööri lint jäi seisma. Heinapallid liiguvad linti mööda virna otsa. *Ma jälgin, kuidas roomav lint / alt üles kannab tõmmud kivid .. J. Sütiste. | piltl. Peolaua katmine läks nagu jooksval lindil 'kiiresti ja sujuvalt'.
▷ Liitsõnad: konveieri|lint, transportöörilint.
3. kõnek veolint, roomik. Tanki, traktori, buldooseri, ekskavaatori lindid. || linttraktor. *Kraksi [= traktoristi] lint seisab poe juures, aga mehi pole ollagi! E. Rannet.
▷ Liitsõnad: veolint.

mark1 ‹margi 21› ‹s›

1. postikulude, riigilõivu vms. tasumist tõendav pisitrükis. a. postmark. Viiekroonine mark. Kleebib kirjale margi peale. Kogub marke. Sain uusi Rootsi marke. Markide seeriad loomadest, kirikutega. b. (tempelmargi jm. kohta). Kogus ametiühingu liikmemakse ning kleepis marke arvestuskaardile.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|mark, kirjamark.
2. (toote kvaliteeti iseloomustava liigi, sordi vms. kohta; toote firma-, kaubanimetuse vms. kohta). See oli mingi vanemat marki traktor. Raadiovastuvõtjate, televiisorite, külmutuskappide, pesumasinate margid. Müügil on mitut marki žiletiteri. Tsemendi, betooni, bituumeni, telliste margid. Mis marki konjak, vein see on? Iga suitsumees tõmbab oma kindlat marki. *Vagan tarvitab peent lõhnaõli, ma ei tea, mis mark see on .. L. Hainsalu. | piltl. *Lihtsalt avaldas arvamust, et uus aeg maal nõuab uut marki mehi. V. Gross. || piltl maine, hea nimi. Tööd tuleb korralikult teha, et oma marki (kõrgel) hoida, marki mitte täis teha. *Temal kui kunstnikul oli seltskonnas üpris hea „mark” ja tema vaated ning põhimõtted leidsid suurt poolehoidu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: auto|mark, konjaki|mark, traktori|mark, veinimark.
3. kõnek (saavutuse, taseme, ka rekordi kohta). Jäi odaheites vaid 10 cm võrra maha hooaja edetabelijuhi margist.
▷ Liitsõnad: tippmark.

monopol ‹-i, -i 10› ‹s›

1. ainuõigus (eriti mingi kauba tootmiseks ja sellega kauplemiseks). Viina tootmise monopol kuulus riigile. *Tuntud buhaara kuldtikandite valmistamine oli koondatud emiiri lossi ja moodustas tema monopoli. L. Meri.
▷ Liitsõnad: maa|monopol, soola|monopol, tubaka|monopol, valuuta|monopol, viina|monopol, vilja|monopol, väliskaubandusmonopol.
2. piltl ees- v. ainuõigus millelegi. Kõrgharidus oli privilegeeritud klasside monopol. Ilu kuulub kõigile, see ei ole ainuüksi kunsti monopol. *Estraad aga oleks nagu noorte monopol? A. Rinne. *.. kirjakeele sõnavara edendamine ei saa ega tohigi olla üksikute väljavalitute monopol, pole seda õieti kunagi olnudki .. R. Kull.
3. maj tootmist ja turustamist (ühes v. mitmes tootmisharus) valitsev hiigelettevõte v. ettevõtete ühendus. Kartellid, sündikaadid, trustid, kontsernid ja konsortsiumid on monopoli põhivormid.
▷ Liitsõnad: panga|monopol, tööstusmonopol.
4. maj turusituatsioon, kus mingit kaupa pakub üksainus ettevõte, kes kontrollib nii toote müügi mahtu kui hinda
5. van kroonu viinapood. *.. aga käisid [mehed] vahepeal monopolis ja võtsid paraja vindi peale. J. Parijõgi.

nominaal|mõõde [-mõõtme]
tehn toote, detaili arvutuslik mõõde, nimimõõde

olelus|ring
toorme hankimisega algav ja jäätmekõrvaldusega lõppev ühe toote eluring. Et hinnata toote mõju keskkonnale, uuritakse toote olelusringi. Söögikartulil on märksa lihtsam olelusring kui lennukil.

oma|hind
maj ühe toote v. kalkulatsiooniühiku (näit. kilogramm, meeter jne.) kohta tehtud kulude summa, s.t. summa, mis toode on selle tootjale maksma läinud. Toote omahind. Sealiha keskmine omahind oli 22 kr/kg. Põlevkivi, elektrienergia omahind. Müüs kaupa alla omahinna.
▷ Liitsõnad: tootmisomahind.

parfüüm ‹-i 21› ‹s›

1. lõhnaaine. Tuntud parfüümid kassia, kardemon, nard, stüüraks, mürr.
2. lõhnaaine v. selle toote hea lõhn. Oivaline, nõrk, hõrk parfüüm. Oli tunda tugevat, teravat parfüümi. Hea parfüüm nagu öölillel.
3. lõhnaõli. Ta piserdas kraele mõne tilga parfüümi.

pass1 ‹-i 21› ‹s›
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

patendi|puhtus
toote juriidiline omadus, mis seisneb selles, et ta võib olla kasutatud teatud riigis (ekspordi vm. teel), kuna ta ei riku õigusi, mis tulenevad seal kehtivatest patentidest v. registreeritud kaubamärkidest. Patendipuhtuse ekspertiis.

pika|ealisus
(< as pikaealine). Kilpkonnade, kalade pikaealisus. Luiged paistavad silma oma pikaealisusega. Tammed on tuntud pikaealisuse poolest. Pikaealisust esineb sageli perekonniti. | piltl. Vanameistri sportlik pikaealisus. || eseme, materjali, toote vastupidavus, kestvus v. säilivus. Toote pikaealisus ja töökindlus.

plomm ‹-i 21› ‹s›

1. täidis, täiteaine; tühimikku täitev kogus sellist ainet. Suure plommiga hammas. Hambale pandi plomm sisse. Plomm tuli välja. Pärnal on korralik plomm õõne sees.
2. templiga varustatud metallkettake, mis millegi (näit. ukse, aparaadi, toote) külge kinnitatuna tagab selle suletuse, puutumatuse, võltsimatuse vms. Voolumõõtja, spidomeetri, kaubakasti plomm. Vagunid olid plommi all. Plomm on rikutud, ära rebitud, lahti murtud.

ressurss ‹ressursi 21› ‹s›

1. maj toote keskmine töömaht (aja- v. pikkusühikute, töötsüklite arvu vms. abil väljendatuna)
2. ‹hrl. pl.› varud, tagavarad; maj (majanduslikud) vahendid v. varud; raha. Looduslikud ressursid. Uue silla ehitamiseks ei jätku linnal ressursse. Tehasel leidub kindlasti veel ressursse toodangu suurendamiseks. Kõik ressursid pole ehk veel ammendatud. Tal on selleks tööks piisavalt kogemust ja vaimset ressurssi. *.. oleks isegi kahjulik ja ohtlik pillata oma energia kellelegi teisele ajal, mil kõik su ressursid peavad olema mobiliseeritud enda eest hoolitsemiseks, iseenda elu ja tervise säilitamiseks. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: energeetika|ressurss, energia|ressurss, gaasi|ressurss, inim|ressurss, kütuse|ressurss, loodus|ressurss, maa|ressurss, nafta|ressurss, toorme|ressurss, tööjõu|ressurss, veeressursid.

seletus|kiri
kirjalik seletus. a. sündmust, tegevust, eksimust vms. seletav dokument. Avarii teinud autojuhi seletuskiri. Hilinenud töötajalt nõuti seletuskirja. b. millegi (näit. projekti, plaani, aruande, toote vms.) juurde käiv selgitav dokument. Seaduseelnõu, eelarve projekti seletuskiri. Üld-, detailplaneeringu seletuskiri. Kaardid koos vastava seletuskirjaga. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jm.

spetsifikaat ‹-kaadi 21› ‹s›
dokument, mis määrab toote v. protsessi tehnilised nõuded. Verekeskuses koostati verekomponentide spetsifikaat. Radioloogiaprotseduuride spetsifikaat.

suruti ‹1› ‹s›
mehhanism toote elementide kokkusurumiseks
▷ Liitsõnad: kang|suruti, kruvisuruti.

säilimis|aeg
aeg, mille jooksul on garanteeritud toote säilimine, säilivus, säileaeg. Lühike, pikk säilimisaeg. Piimatoodete, konservide, ravimi säilimisaeg.

tarbija|mäng
loteriitaoline kampaania, kus toote ostnud inimesel on võimalik osaleda ettevõtja korraldatud loosimises. Tarbijamängu peaauhind on reis soojale maale.

tehnoloogia|dokumentatsioon
toote valmistamise tehnoloogiaprotsesse käsitlevate tehniliste dokumentide kogum. Konstruktsiooni- ja tehnoloogiadokumentatsioon.

toor|kaal [-u]
aine v. toote kaal toorena (v. märjana). Loomanahkade toorkaal. Vetikate väljapüük toorkaalus oli 100 tonni.

toote|näidis
maj toote väliskuju, mustrit, värvi jm. omadusi kindlaks määrav kahe- v. kolmemõõtmeline õiguslikult kaitstav kujutis

tootmis|liin
tehn teat. kindla toote valmistamiseks määratud masinate järjestatud kogum

tootmis|viis [-i]
maj mis tahes toote valmistamisel kasutatav tööviis. Põllumajandus läheb järjest enam üle tööstuslikele tootmisviisidele.

turu|osa
maj ettevõtte toote osatähtsus vastava turu üldises läbimüügis. Panga turuosa kohalikul pangandusturul. Kindlustusseltsi turuosa on üle 20 protsendi. Oma turuosa suurendama.

tähis ‹-e 4› ‹s›

1. millegi asukohta märkiv ese, kujutis, kujund vm. märk; juhatav märk, (tee)viit. Oda lendas üle saja meetri tähise. Sihi algust märkiv tikk on ajutine tähis. Teeaugu tähiseks oli püsti pandud teivas. Talvise meretee tähised. Jooksurajad olgu märgistatud hästi nähtavate tähistega. Puhkekohta juhatav tähis. *Siimon oli seisnud teeristil, mitmes suunas viitavate tähiste all, ja valinud põllupeenra. I. Jaks. *„Võta lipud,” ulatab Tanel Mallele tähised. B. Alver. || orientiir. Meresõitjate tähised olid vanasti loodusobjektid ja taevatähed. *.. siis näitas tähise: „Nüüd sõitke just selle männi suunas, näete, mis paistab üle soo.” J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: haua|tähis, mere|tähis, piiri|tähis, pöörde|tähis, raja|tähis, rekordi|tähis, suuna|tähis, tee|tähis, võidutähis; ujuvtähis.
2. mõistet, suurust vms. märkiv kokkuleppeline graafiline märk (kujund, täht, tähekombinatsioon vm.), sümbol (2. täh.), märk. Matemaatika, keemia tähised. Liitmistehte tähis on +. Hapniku tähis on O. Mõõtühikute tähised. J on džauli tähis. Mulla happesuse astet märgitakse tähisega pH. || tingmärk. Visandas plaani ja kandis tähised peale.
3. eraldusmärk; toote-, firma- vms. märk. Neonatsid kannavad fašismi tähistega vormi. „Kalevi” tähisega kommikarp.
▷ Liitsõnad: maa|tähis, riigitähis.
4. hrv tundemärk, märk (4. täh.) Varahommikust udu peetakse ilusa ilma tähiseks. *Tuuliku Nigul kosib, kui kõik tähised ei peta, koguni meie Madlit. E. Vilde.
5. piltl. a. see, millest juhindutakse v. mille poole püüeldakse. Kaotas elus kõik juhatavad tähised. Õpetajakoht oli tähis, mille poole ta rühkis. Oldi uute tähiste otsinguil. *.. on häda tõusnud üle raja, / ei näe me teid, ei tähiseid. J. Kärner. b. tähtis (pöördeline) sündmus (näit. ajaloos, kunstielus vm.). Tööriistade arengus on oluliseks tähiseks kirve leiutamine. Esikkogu ilmumine oli ta luuletajateel esimene suurem tähis. Päev, sündmus, kokkulepe, mis läheb kustumatu tähisena ajalukku.

täis|omahind
maj toote valmistamise ja müügi täielikud kulud

täpsus|klass
tehn mõõtevahendi v. mõõtmete täpsust iseloomustav näitaja; toote töötamistäpsust väljendav näitaja. Täpsusklass 1,0. Teise täpsusklassi kuuluv treipink.

töö|iga [-ea]

1. töötamist lubav iga. Oled jõudnud tööikka. Hukkus parimas tööeas. Tööeas inimene.
2. tehn aeg, mille vältel toote töövõimelisus säilib. Suur kuumus vähendas aparatuuri tööiga. Pika tööeaga kütteelement.

töö|joonis
tehn konstruktoridokument, mis kindlas mõõtkavas joonestatud kujutiste ja teksti abil esitab toote valmistamiseks ja kontrollimiseks vajalikud andmed; (ehitusprojektis:) iga tööprojekti käigus valmistatav graafiline joonis. Tööjoonist koostama. Elamu tööjoonised.

töö|rõhk
(toote üks parameetreid, väljendab normrõhku). Pritsi, pumba, ventiili, katla, auruti töörõhk. Boileri töörõhk on 10 baari. Gaasi rõhk reservuaaris on tõusnud 15% võrra üle töörõhu.

töötlema ‹töödelda 49›
midagi teistsuguseks v. teiseks tegema; ümber v. läbi töötama. a. ainet, materjali vm. toote valmistamise käigus muutma. Terast, plastmassi töötlema. Materjali mehaaniliselt, termiliselt, keemiliselt töötlema. Põlevkivi töödeldakse gaasiks ja keemiatooraineks. Marjad töödeldi mahlaks. Vorstiks töödeldud liha. Sepp töötleb rauda. Rauamaaki tuleb enne kõrgahju saatmist töödelda: peenestada, rikastada, paagutada. Fiiber on kergesti töödeldav, teda võib saagida ja hööveldada. Suhkrupeeti töötlev piiritusvabrik. Puitu töötlev käitis. Kogu kalasaak töödeldakse merel. Grammi raadiumi saamiseks tuli töödelda mitu tonni maaki. Raskesti töödeldav puit. Töödeldud kivist müür. Töötlev tööstus 'tööstusharud, mis tegelevad materjali, tooraine v. pooltoodete töötlemisega'. b. (laulude, muusika vm. (rahva)loomingu kohta:) (kunstilisi) muudatusi tegema, edasi arendama. Rahvalaule töötlema. Töötles rahvaviisid kontserdilauludeks. Osavalt folkloori ja mütoloogia ainestikku töödelnud kirjanik. Töödeldud meloodia. c. viimistlema. Rohmakalt töödeldud kapp. Filigraanselt töödeldud novell. || keha järgi õmblema vms. Taljesse töödeldud jakk. Keha järgi töödeldud kostüüm. d. korraldama, läbi töötama; (informatsiooniga, andmetega) süstemaatilisi operatsioone sooritama. Sekretär töötleb dokumente. Posti töötlema. Informatsiooni, andmeid töötlema. e. elutegevuse käigus teiseks tegema. Pärmiseened töötlevad suhkru etüülalkoholiks ja süsihappegaasiks. Vees elavad bakterid töötlevad valgujääke nitraatideks. f. taimi, saaki vms. (säilimise huvides) millegagi mõjutama; pinda mingi ainega puhastama, ette valmistama vms. Viinamarjaistandusi töödeldi helikopterilt. Taimi töödeldi õitsemise ajal. Kartuleid, köögivilju, seemneid töötlema. Liha töödeldi auruga, suitsutamisega. Haiget kohta töödelda antiseptikumiga. Puhastusainega töödeldud plekid. g. kõnek kedagi mõjutama, veenma. Töötles sõpra, et see raha laenaks. Valijaid töödeldakse sajal erineval moel. h. kõnek kedagi lööma, peksma. *Heino töötles oma vastast lähimaa pealt metsiku kiirusega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: kiir|töötlema, kuumtöötlema.

vastavus|hindamine ‹-se 5› ‹s›
(näit. toote) nõuetele vastavuse hindamine

viit|hind
maj hind, mis määratakse kindlaks alles pärast töö lõpetamist v. toote tarbijale kättetoimetamist

väljalaske|aasta
toote valmistamise aasta. Bussi väljalaskeaasta.