[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

toituma ‹37›

1. midagi (v. kedagi) toiduks kasutama, sööma; end toitma. Toitub tervislikult, ühekülgselt. Sageli toitutakse valesti, süües palju rasvast. Jaapanlased toituvad põhiliselt kalast ja riisist. Rikkaliku puuviljavalikuga lõunamaal on lihtne toituda. Valdav enamik linde toitub putukaist. Kudev kala tavaliselt ei toitu. Liblikad toituvad pika imilondi abil. Et elada ja paljuneda, peavad mikroobid toituma. Huulhein on üks putukatest toituvaid taimi.
2. säilimiseks v. töötamiseks midagi vajalikku saama, vajalikuga varustuma. Kaamera toitub patareidest või akudest. Aparaat toitub vooluvõrgust. Elektrimootor toitus kaabli kaudu. Jõed toituvad lumesulamis- ja vihmavetest. Allikatest toituv järv. Põhjaveest toituv soo. | piltl. Tuli levis välgukiirusel, toitudes kuivast rookatusest.
3. piltl jõudu juurde saama, elus püsima. Ilukirjandusest on toitunud kõik teised kunstiliigid. Kogu okupatsiooniaja toitus rahvustunne iseseisva Eesti aastatest. *.. pataljoni lahkumisrivis seistes tundis Siimon, et oht ja ilu olid kaksikvennad, et oht ja vaimustus toitusid teineteisest .. I. Jaks.