[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

toimetaja ‹1› ‹s›
(< tgn toimetama)
1. mingit materjali avaldamiseks ettevalmistav töötaja. Tehniline, kunstiline, vastutav toimetaja. Ajakirja „Keel ja Kirjandus” keeleteaduse osakonna toimetaja. Sõnaraamatu toimetaja. Saatesarja, telefilmi, muusikasaadete toimetaja. Sai telesaate toimetajaks. Ta on väljaande üks koostajaid ja toimetajaid. Töötas kirjastuses toimetajana. Käsikirja toimetaja parandused. || toimetuse (2. täh.) juht, peatoimetaja. Ajalehe, ajakirja toimetaja. „Viru Sõna”, „Sakala” toimetaja.
▷ Liitsõnad: kaas|toimetaja, keele|toimetaja, muusika|toimetaja, tegev|toimetaja, tiitel|toimetaja, trükki|toimetaja, valve|toimetaja, vanem|toimetaja, välistoimetaja; kirjatoimetaja.
2. tegija, sooritaja; talitaja, askeldaja. Vanem vend ei tee õieti midagi, noorem on see põhiline toimetaja. Ta on otse loodud suureks ringisebijaks ja toimetajaks. *.. ja see [mees] kõlbas tema enese südametunnistuse järgi rohkem suurte asjade toimetajaks kui tema .. A. Saal. *Ta oli ainult paljas tühja tuule toimetaja [= tagaajaja], kes ennast vaevaliselt ära elatas. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: asjatoimetaja; edasi|toimetaja, kättetoimetaja.