[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tikk ‹tika 23› ‹s›

1. zool kärbsenäpp (Ficedula)
▷ Liitsõnad: mets|tikk, väiketikk.
2. murd. a. kivitäks. *Toataguse põllu kiviaia sees oli tika pesa kolme imepisikese pojaga. A. Hint. b. kirjurähn
▷ Liitsõnad: kivitikk.

tikk ‹tiku 21› ‹s›

1. väiksem puupulk; kindla otstarbega lühike, peenike, terav pulgake. Vedasime puud viimse tikuni kuuri. Pole enam tikkugi pliidi alla panna. Ehitusplatsi piirid märgiti maha tikkudega. Köie ots kinnitati tikuga maasse. Proovib peenikese tikuga, kas kook on küps. Verivorsti otsad kinnitati tikkudega. Saapatald löödi alla tikkudega. *Taon tikke taldadesse, nõelun auke pealisnahas .. O. Luts. *Kahvlite asemel tarvitas rahvas puust tikke. A. Moora. | (võrdlustes). Seisab sirgelt nagu tikk. Jalad nagu tikud all. *.. [varsal] nina ees õieli ja kõrvad kui tikud peas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: puutikk; saapa|tikk, sihi|tikk, vorstitikk.
2. tuletikk. Toos, tops tikke. Toosis pole ühtegi tikku. Tikust, tikuga tuld tõmbama. Tõmbab tikku. Kraapsas, krapsas tiku ühe tõmbega põlema. Tikk murdus, ei võtnud tuld. Süütas lõkke üheainsa tikuga. Hoiab põlevat tikku käes. Tikk kustus. Lapsed ei tohi tikkudega mängida.
3. tääk. *Siin ja seal vahisoldatid, tikkudega püssid seljas. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: püssitikk.

tikk1 ‹tiki 21› ‹s›
tikkriie

tikk2 ‹tiki 21› ‹s›
med kiiresti korduv, vaplev lihasetõmblus (eriti õlgade, kaela, pea, näo piirkonnas), tõmblustõbi