[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tiivik ‹-u 2› ‹s›

1. telje ümber vabalt pöörlevate labadega seadis; propeller. Turbiini, pumba tiivik. Tuulemootori, -mõõturi tiivik. Lae all pöörleb ventilaatori tiivik. Helikopteri tiivik. *Verivaene, külarahva poolt laisaks tembeldatud Okiratta Eduard pani esimesena Ruusnas tiiviku üles ja tõi oma madalasse muldpõrandaga onni elektri sisse. A. Hint.
▷ Liitsõnad: metalltiivik.
2. bot püstiste, hrl. tumeroheliste vartega lehtsammal (Fissidens). Harilik tiivik.
▷ Liitsõnad: harjas|tiivik, savi|tiivik, turvastiivik.