[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tiigel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. tehn tulekindlast materjalist nõu ainete tööstuslikuks v. laboratoorseks kuumutamiseks, sulatamiseks jms. Tiiglis sulatatud teras.
▷ Liitsõnad: malm|tiigel, portselan|tiigel, terastiigel; laboratooriumi|tiigel, sulatustiigel.
2. trük massiivne metallplaat, mis tiigelpressis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi