[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

testament ‹-mendi 21› ‹s›

1. ka jur pärandamist tõestav dokument (v. ühepoolne tahteavaldus), millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamenti tegema. Notariaalselt tõestatud, omakäeliselt kirjutatud testament. Testamenti muutma, tühistama. Tegi testamendi tütre nimele. Pärandas testamendiga maja vennale. Määras testamendis poja oma ainsaks pärijaks. Isa ei jätnud tütrele testamendis mingit pärandit. Testamendi põhjal on mõlemad tütred pärijad. Mees ei jätnud maha mingit testamenti.
2. kellegi olulisimate vaadete, seisukohtade, tõekspidamiste koondväljendus. Luuletaja vaimne testament. Rahvas võttis teose vastu kui suure kirjaniku poliitilise testamendi.
3. ‹hrl. suurtähega› kirikl (Piibli osade nimetustes). Vana Testament (hõlmab judaismi pühasid tekste). Uus Testament (hõlmab kristlikke pühasid kirju).