[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

terror ‹-i, -it 2› ‹s›
poliitiliselt motiveeritud vägivald; sellised vägivalla-, hirmuteod. Julm, metsik, ohjeldamatu, verine terror. Suure Prantsuse revolutsiooni aegne terror. Valge ja punane terror Vene revolutsioonis. Terrorit rakendama. Terrori ohvriks langema. Terrori eest põgenema. Võim püsis ainult terrori abil. Riigis märatseb, võimutseb terror. Maad valitses karistussalkade terror. || (muu vägivalla kohta). Elab koduse terrori all. See on ju vaimne terror!