[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teras ‹-e 4› ‹s›

1. toormalmist ja vanarauast saadav raua ja süsiniku sulam, kasutatavaim masinaehitusmaterjal. Legeeritud teras. Kuumus-, kulumiskindel teras. Damaskuse teras 'mustrilise pealispinnaga teras, bulatt'. Terast karastama, sulatama, tootma. Terasest traat, tööriistad, masinaosad, ehitusdetailid. Roostevabast terasest potid ja pannid. Terasest ja klaasist hooned. Kirves on heast terasest. || (sellest sulamist relva, selle tera kohta). *Siin on minu rind, noor kangelane, löö siia oma heleda terasega .. F. Tuglas (tlk). *Ei pääsenud Kasso väed üldse kastma terast võõrasse verre. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: automaadi|teras, ehitus|teras, instrumendi|teras, kiirlõike|teras, konstruktsiooni|teras, sarruse|teras, tööriista|teras, valu|teras, vedruteras; bessemer|teras, damask|teras, elektri|teras, eri|teras, konverter|teras, kroom|teras, kroomnikkel|teras, kvaliteet|teras, legeer|teras, martään|teras, nikkel|teras, sula|teras, süsinik|teras, vääristeras; kuuskant|teras, latt-|teras, leht|teras, nurk|teras, profiil|teras, riba|teras, rull|teras, valts|teras, ümarteras.
2. piltl miski, mis meenutab (kõvaduselt, vastupanuvõimelt v. värvuselt) seda sulamit. Võistlejatel on terasest närvid. Sportlik keha laseb endas aimata terast. Pilgus helkis kalki terast. Paksude kulmude alt välgatab silmade halli terast. *„Kui vaja, olen magamata kogu nädala, olen magamata kaks nädalat.” – „Sa oled terasest poiss.” J. Parijõgi.

terasus1 ‹-e 5› ‹s›
teralisus. Mulla, liivpinnase terasus.

terasus2 ‹-e 5› ‹s›
(< as terane). Silmade, pilgu terasus. Näidend võlub oma terviklikkuse ja terasusega.

terrass ‹-i 21› ‹s›

1. lahtine platvorm ehitise juures. Avatud, piirdega terrass. Maja ees oli kiviplaatidest terrass. Aeda avaneb varjukas, päikeseline terrass. Kohviku, restorani terrass. Rannahoone terrassil müüakse jäätist. Hotelliteenija tõstis päevavarje terrassile. Buduaar avaneb terrassile. Lõunat söödi terrassil. Rõdude ja terrassidega villad.
▷ Liitsõnad: katuseterrass.
2. ka geol looduslike v. tehislike astangute vaheline rõhtne v. kallak tasane maapind. Kaspia mere vanad terrassid. Terrassid Piusa, Võhandu jõe orus. Mägedest laskuvad ookeani poole vulkaanilised terrassid. Mäenõlvadele on rajatud terrassid maaviljeluseks. Terrassidele rajatud põllud ja aiad. Loss on ehitatud looduslikule terrassile. Terrasside ja kiviktaimlaga haljasala. Parki ilmestavad terrassid ja kaskaadid. Pühajõel on terrassidena tõusvad kaldad.
▷ Liitsõnad: jõe|terrass, järve|terrass, mere|terrass, oruterrass; abrasiooni|terrass, akumulatsiooni|terrass, erosiooni|terrass, kuhje|terrass, murrutus|terrass, tuumik|terrass, uuristusterrass; riisiterrass.

trass1 ‹-i 21› ‹s›

1. tee, kanali, torustiku, sideliini vm. pika rajatise kulgemist tähistav joon v. maariba. Siit kulgeb tulevase maantee, raudtee trass. Naftajuhtme, gaasijuhtme trass. Rajatakse uue magistraali trassi läbi metsade. Sideliinide trassid tuleb võsast puhtad hoida. || kõnek magistraaltee, automagistraal. *Oleme Ust-Nera – Magadani autotrassil, lühemalt Kolõma trassil .. R. Põder.
▷ Liitsõnad: ehitus|trass, gaasi|trass, kanali|trass, kraavi|trass, teetrass; jäätrass.
2. mõtteline maariba, mille kohal kulgeb regulaarne lennuliin. Lennuohutus peab olema tagatud nii trassil kui ka tõusmisel-maandumisel.
▷ Liitsõnad: lennutrass.
3. sõj trasseeriva kuuli v. mürsu valgus- v. suitsujuga

trass2 ‹-i 21› ‹s›
geol ehit tsemendis lisandina kasutatav tufi laadi kivim