[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tennis ‹-e 4› ‹s›
sport
1. sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese nailonkattega kummipalliga, viimast reketiga üle väljakut poolitava madala võrgu lüües. Staadionil, hallis, pargis mängitakse tennist. Tennist harrastatakse kogu maailmas.
▷ Liitsõnad: laua|tennis, muru|tennis, seinatennis.
2. ‹hrl. pl.› kummitallaga ja riidest v. nahast pealsega kontsata spordijalats (algselt vaid tennisemänguks). Valged, ruudulised tennised. Võimlemistundi võtke kaasa dressid ja tennised. Tennistes tüdrukud.