[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

temperament ‹-mendi 21› ‹s›

1. psühh indiviidi tunde- ja käitumislaad, psüühiliste protsesside kiirusest ja rütmist, tundmuste püsivusest, tundlikkusest jms. tulenev isiksuse omadus. Temperament ja iseloom. Temperament avaldub sünnist alates. Sangviiniline, koleeriline, flegmaatiline, melanhoolne temperament. Keevaline, kirglik, ülevoolav temperament. Elava, särava temperamendiga näitleja. Prantslaste, kaukaaslaste, lõunamaalaste temperament. Sõpradel on erinev temperament. Temperamendilt on tütar isasse. Sündmusele reageeris igaüks vastavalt oma temperamendile.
2. elav, erk temperament (1. täh.); tulisus, särts. Tüdrukul, tüdrukus on temperamenti. Sel neiul ei puudu temperament. Vastase täpne kaitse jahutas ründaja temperamenti. Pidulistes oli rohkesti temperamenti. *Meil põhjamaal on aated, tagakaukaaslastel on temperament .. A. Tamm. *Ütlesin, et kõige raskem on temperamenti vaos hoida, nagu arstid soovitavad. V. Panso.