[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

ehitus|kivi

1. ehitamiseks kasutatav kivi. Tellised jt. ehituskivid. Paas on populaarne looduslik ehituskivi.
2. piltl (korduv) koostis- v. moodustusosake. Rakk on organismi ehituskivi. Elektronid on aatomi ehituskivid.

kunst|kivi
tehiskivi. Tellised ja muud kunstkivid.

nügima37

1. vähehaaval nihutades tõukama (v. tõmbama); müksima, tõuklema, trügima. Katsume kapi seinast eemale, veidi edasi nügida. Nügisime, aga tursunud uks ei avanenud. Korrapidajad nügisid joobnu lävele, uksest välja, esikusse. Poisid rüselevad ja nügivad üksteist. Inimesed nügivad tuubil täis bussis. Nügib end teiste vahelt läbi kiiludes õlgade ja küünarnukkidega. Väljujad nügivad minust mööda, uksele lähemale. Nügis end teiste selja tagant nähtavale. Ega nad kakle, natuke naljapärast nügivad. Ema nügis poega ärkvele. Koer nügib mind ninaga, tahab välja minna. Istmeridade vahe on kitsas, põlved nügivad eesmise tooli seljatuge. Istu vaikselt, ära nügi lauda! *Naine püüdis end sellest ootamatust sülelusest vabaks nügida .. E. Tegova. | piltl. *Pilv nagu sinine metssiga nügis päikest õhtusse. N. Baturin. *Millest ta ka poleks püüdnud rääkida, ikka nügis Nella nende jutuajamise ummikusse. A. Beekman.
2. hrv nühkima; nüdima. *Poiss puu otsas ja muudkui nügib vuksiga oksi. E. Maasik. *Aga salapragudest plärisevad / ja nügitud nurkadega [tellised] – / need viskas ta kõrvale. V. Sõelsepp.

paakuma37

1. paaka kuivama, kõvaks v. koorikuliseks muutuma, kõvadeks tükkideks ühinema; paatuma, pahtuma. Päikese käes kõvaks paakunud savimaa. Kuumusest praguliseks paakunud kraavipõhi. Guaano on kuhjunud paakunud lademeteks. Lehma küljed on paakunud sõnnikuga koos. Higist ja mustusest paakunud pluus. Vana paakunud lumi, jää. || lõhki kuivama, korbatama. Vanad paakunud koorega toomingad. Haige huuled olid palavikust paakunud. Krobelised ja paakunud töömehekäed. || niiskusest tükki hakkama. Lahtine väetis paakub. Kergesti paakuv pulber. Niiskes laos oli suhkur ära paakunud.
2. tihedalt ja sasiselt ühinema, pulstuma, vanuma. *.. juuksed sugemata ja paakunud, kõrvatagused ja kael aga mustad. A. Jakobson.
3. tehn kuumutamisel tihkeks massiks kokku sulama. Põletamisel savi paakub. Paakunud tellised. Keraamiline segu paakub 1200 – 1400 °C juures.

plonn-i 21› ‹s
põletamata tellis, toortellis. Savist plonn. Plonnid kuivavad päikese käes. Plonne põletades saadakse tellised. Põletamata plonnidest sein. || kõva tükk, kamakas. *Ta võttis tee kõrvalt sula lund, pigistas pihkude vahel kõvaks plonniks.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kipsi|plonn, rasva|plonn, savi|plonn, turbaplonn.

punane-se 4

1.adjmaasikate, pohlade, vere vms. värvi. Punane värv, värvus, värvaine, toon, varjund. Punane õis, lill, mari, seen, vahtraleht. Punased tomatid. Punane muld, liiv, savi, kivim. Punane kuu, õhtupäike, koidutaevas, õhtutaevas. Punased tuleleegid. Õhku lasti punane rakett. Valgusfooris põles punane tuli. Punase tulega 'punase fooritule ajal' ei tohi tänavat ületada. Punane tint, mahl, vein. Toonekure nokk ja jalad on punased. Punase pealaega rähn. Nahale ilmusid punased plekid. Punaseks nutetud silmad. Higine ja punane nägu. Poiss oli häbi pärast, piinlikkusest kõrvuni punane. Priske ja punane mees. Punased põsed, huuled. Punased tellised. Punane telliskivikatus. Punane käisemuster. Punane vormimüts, käelint, lipp. Punase äärisega liiklusmärgid. Punane pliiats. Pihlamarjad tõmbusid punaseks. Side värvus verest punaseks. Vihastas ja läks näost (üleni) punaseks. Tõusev päike värvis taevaääre punaseks. Katus värviti punaseks. Punasest klaasist reflektor. Tulbid olid punased kui tuli. Vihtlejad olid punased nagu keedetud vähid. Külmetavad jalad olid punased nagu pardilestad. Sõnum mõjus talle nagu punane rätt härjale. Valgem kui lumi, haljam kui hein, punasem kui veri? (Mõistatus). || (karvastiku puhul hrl.:) punakaspruun. Punased juuksed. Punane habe. Punase peaga tüdruk. Punane lehm, linnukoer. || (indiaanlaste kohta:) punasenahaline. Punane rass. Punaste meeste püha puu. || tulikuum, punaselt hõõguv. Ajasin raudora ahjus punaseks. Põletasin punaseks aetud traadiga mustrit puusse. Kerisekivid olid kuumusest punased. Punaseks köetud ahi, pliidiraud. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Punane ristik, aruhein, tolmpea. Punane kukehari, päevakübar, hanemalts. Punane peakapsas. Punane pipar ehk paprika. Punased sõstrad. Euroopa punane ehk harilik vaarikas. Punane vaher, tamm, hobukastan, leedripuu, pöök. Ploomisort ‘Tartu punane’. Punane lumimari. Punane kärbseseen. Punane setter. Eesti punast tõugu veised. Punane ilves. Punane metsasipelgas, kedriklest, herilane, kapsalutikas, rändtirts. Punane kala 'punaka lihaga kala'. Punased verelibled. Punane 'veresoonterikkast massist koosnev' luuüdi. Punane sammaspool. Punased veinid. Punane tee, kalamari. Punasest puust 'punakavärvilise puiduga väärispuust' mööbel. Punane kuld 'sulam kuld, hõbe ja vask, mille seast vask on ülekaalus'. Punane vask 'vase ülekaaluga vase ja tsingi sulam'. Punane fosfor. Punane joon ehit kvartali ja tänava maa-ala piiri tähistav joon. Punane 'punakaaneline' pass. Punane raamat '(punakaaneline) raamat, millesse kantakse haruldased ja hävimisohus olevad taime- ja loomaliigid'. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatadasaanute ning rahu ajal peamiselt tervishoiuorganite abistamine'. Punase pliiatsi 'teksti parandaja, ka tsensori' töö. Punane 'kalendris punasega märgitud tööst vaba' päev. Punane raha 'punasevärviline rahatäht'. | piltl. Punase joonena, niidina 'juhtmõttena' läbis teost ühiskondliku õigluse nõue. Informatsiooni küsiti hommikust õhtuni, nii et telefon oli punane, traadid olid punased 'tulised'. Mind valdas punane 'äge' raevuhoog. *Oh unelused sinised, / oh punased mu patud.. V. Adams.
▷ Liitsõnad: bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane, erk|punane, hele|punane, helkiv|punane, hõõg(uv)|punane, kahkjas|punane, kahva(kas)|punane, kahvatu|punane, kirgas|punane, kriiskav|punane, käre|punane, kärts|punane, kuum|punane, külm(a)|punane, küps|punane, leek(iv)|punane, lõkendav|punane, lõõmav|punane, lõõskav|punane, läikiv|punane, matt|punane, särav|punane, säre|punane, sügav|punane, sünk|punane, tuhm|punane, tume|punane, tõmmu|punane, valge|punane, valkjas|punane, õhetav|punane, õrnpunane; häbi|punane, nutu|punane, palaviku|punane, valu|punane, vihapunane; aniliin|punane, henna|punane, kadmium|punane, karmiin|punane, kinaver|punane, kroom|punane, madara|punane, mennik|punane, ooker|punane, plii|punane, purpur|punane, taime|punane, tedremarana|punane, tinapunane; inglis|punane, kardinal|punane, kongo|punane, rootsi|punane, saaga|punane, türgi|punane, vana|punane, veneetsiapunane; infrapunane.
2.adjkõnek pahempoolne, revolutsiooniline, sotsialistlik, kommunistlik. Punane propaganda, poliitika, kihutustöö. Ta näitas koosolekutel oma punast värvi, ei varjanud oma punast mõttelaadi, meelsust. Punased töölised, madrused, üliõpilased. Punased sõjamehed, komandörid, partisanid. Tööliskond oli üsna punane. Punaste aastate sündmused, meeleolud. Punane 1905. aasta. Punane terror, diktatuur. Punane Venemaa. Punased brošüürid. Pidas kõige punasemaid kõnesid.
3.ssee, mis v. kes on punast värvi. a. punane värv v. värvus. Punast saadi madarajuurtest. Punane on armastuse värv. Punasega vihale aetud härg. Värvisime maja Rootsi punasega. Olulised sõnad olid punasega 'punase pliiatsi v. tindiga' alla kriipsutatud. b. punane riietus. Ta oli üleni punases. c. indiaanlane. *Eurooplane on sajandeid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks.. A. H. Tammsaare. d. punast karva loom (hrl. hobune). Rakenda punane vankri ette. e. punane vein. Kalla mulle punast! f. veri. *Säärase atujutuga võib su nospel hakata punast pahistama. H. Lepik (tlk). g. kõnek punane rahatäht. Laena mulle paar punast.
4.spahempoolne, bolševik, kommunist; nende poolehoidja. Ta oli tuntud punane. Punaste poolehoidja, sabarakk. Hoiab punaste poole. Tegi punastega koostööd. Punased vallutasid linna. Sattus punaste kätte. Varjas saksa ajal punaseid. Punaste ja valgete sõda Soomes. Punaste propaganda. Punaste kord, valitsus. *Muidugi ta oli mässumees ja punane pealaest jalatallani. K. Ristikivi.
5.skõnek punakusesus. Veised on punases.

põletama37

1. tulega hävitama v. hukkama; tules põleda laskma. Oksarisu, prügi, prahti põletama. Põletasin vanu kirju. Keelatud raamatud korjati kokku ja põletati. Keskajal põletati nõidu elusalt, tuleriidal. Meie esivanemad on oma surnuid põletanud. Posti alumine ots põletati söele. Vaenlased röövisid, rüüstasid ja põletasid. Sõja ajal põletati terve see küla tuhaks, lagedaks. Talupojad ässitati mõisaid põletama. Tuli põletas nende maja ja kogu kraami. *Oma põletatud kodu varemete kõrvalt leidsin üheainsa säilinud trükiteose. F. Tuglas. | piltl. Mõnegi lootuse põletas sõjatuli tuhaks. || maad, pinnast tule abil põlluks ette valmistama v. puhastama. Alet, sõõrdu, kütist põletama. Põletati võsastikku, et põllumaad juurde teha. || mingit ainet lõhnava suitsu saamiseks põleda laskma. Kirikus põletatakse viirukit. || kõnek suitsetama. Piipu, paberossi põletama. Põletas piibu lõpuni, põhjani. Kas sa põletad ka head tubakat?
2. midagi hrl. valgustamiseks v. soojendamiseks põleda laskma. Puid, briketti, kivisütt põletama. Küünlaid põletama. Põletas enne eksamit hilja ööni lampi. Naaber põletab öö läbi elektrit. Jaanituld põletama. Metsaserval põletati lõkkeid. Jõulupuud põletama 'jõulupuul (elektri)küünlaid põletama'.
3. kuumutamisega töötlema v. valmistama. a. mingit materjali v. toodet kuumutama sellele vajalike omaduste andmiseks. Saviesemeid põletama. Põletatud savinõud. Põletatud, põletamata tellised. Põletatud keraamiline mass. Põletatud 'termiliselt töödeldud' teras. b. sel teel toorainet valmistama. Tõrva, sütt põletama. Lubjakivist lupja põletama. Põletatud ehk kustutamata lubi. Põletatud ooker. c. destilleerides valmistama, ajama. Viina põletama. Põletatud viin. d. kõnek röstima. *.. veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba ja tulel auras parkali perenaise kohvipada. F. Tuglas (tlk).
4. tulise v. hõõguva esemega kuhugi midagi kaunistuseks v. märgistuseks tekitama. Põletas piibule, kapale kirjad peale. Põletas kannule tulise traadiga mustrikirjad sisse. Kirstu otsalauale põletati omaniku nimi. Lehmadele põletatakse numbrid selga. Timukas põletas tulise rauaga naise õlga häbimärgi. *Ja kaamelilegi, näe, on tema omandimärk sisse põletatud. L. Metsar (tlk). *Joonistus jääb joonistuseks, olgu ta tsinki põletatud või puusse lõigatud. J. Vahtra. | piltl. Need sõnad põletati mu mällu kui tulise rauaga. See on tulekirjal mu meelde põletatud. || van juukseid lokitangidega lokkima. *Iga kolme päeva takka laskis ta neid [= lokke] Harti juures uuesti põletada. B. Alver.
5. väga kuumana v. tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama. Kuum liiv lausa põletas taldu. Ahi on nii tuline, et põletab. Hõõguv sigaret põletas sõrmi. Põletasin tuld kohendades sõrmed villi. Põletas kuuma supiga oma suu, keele. *Pea auras, jalad hõõgusid, õhk oli põletav. A. Saal. || (päikese kohta:) väga palavalt paistma, kõrvetama. Päike juba põletab, tuleb ilus rannailm. Päike põletab halastamatult. Keskpäevane päike põletas turja, selga, kuklasse. Laste näod on päikesest pruuniks põletatud. Päike põletas põllud. *Ühel suvel põletas põud põllud paljaks.. H. Laipaik. | piltl. Suudlused põletasid palgel, kaela. || (kangete ainete söövitava, kahjustava toime kohta). Hape põletas riidesse augu. Liialt tugev väetis kipub orast põletama. Seebikivi, lubi põletab käenahka.
6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama v. sellist valu tundma. a. (mingist ainest, esemest vm. põhjustatuna). Haava puhastati viinaga, see põletas põrgulikult. Kõrvenõgesed lausa põletasid mu sääri. Vapsikute põletavad pisted. Miski põletas vasakus õlas. *Minul endalgi kipub silm koopast välja, põletab pealuus nagu kuum süsi.. O. Luts. || (otseselt valutunde kohta). Valu põletab rinda, rinnas. Tundsin reies põletavat valu. *Pidi jalad põlvist veidi konksus hoidma ja astuma lühikeste sammudega, muidu põletas nagu tulega. H. Sergo. b. (terava külmaaistingu kohta:) valutunnet esile kutsuma. Jäine külmus põletas nägu. Põletav pakane. Põletav, üdini tungiv tuul. *Kõik, mida tuli puudutada, – kirves, katel, puuoksad – oli jäine ja põletas sõrmi. R. Põder (tlk). c. (mingi aine kohta:) kipitavat, tulitavat, õhetavat tunnet tekitama. Kange jook, viin põletas kurku, magu, tühja sisikonda. Tugevasti pipardatud toit põletas suulage. Pipratinktuur on põletava maitsega vedelik. d. (terava janu-, harvemini näljatunde kohta). Tundsin põletavat janu. *.. janu põletas suulage enam kui söed. U. Masing. *.. sellest pole põletava nälja vastu märgatavat abi. O. Luts.
7. piltl (ühenduses tundmustega:) tugevalt, intensiivselt mõjuma, avalduma v. ilmnema; niiviisi piinama, haiget tegema. Armastus, iha, kirg põletab keha ja meeli. Poissi põletas meeletu uudishimu. Paljas mõte oma inetust teost juba põletas. Teda põletab hirm lapse tervise pärast. Ema etteheited, sõnad põletasid. Tundsin põletavat kojuigatsust. Põletav viha, põlgus, häbi. Põletav pilk. Häbitunne põletab hinge. Oleksin heameelega ära rääkinud, mis mu südant põletas 'südamel oli'. Ennast põletama 'elu põletama'. *Ma peaksin varsti Tallinnas olema. See on, mis vaevab ja põletab. V. Pant. || (millegi kohta, mis äratab vastikust, häbi vms. tunnet). See raha põletab näppe. Varastatud hilbud põletasid ihu. *Pean ma kerjusekepi võtma, mis põletab? A. H. Tammsaare.
8. kõnek (energilise, intensiivse tegevuse kohta). a. lööma, virutama, äigama, põrutama. Põletas poisile paar tulist. Põletas kantsikuga, ratsapiitsaga üle kaela, üle turja. Kui põletan sulle ühe täie vastu vahtimist! Vaata kui põletab veel vastu koonu! *Ottomar saab oma pahema jala vabaks ja põletab sellega Jorhile kubemesse.. O. Luts. b. kiiresti liikuma, tormama, kihutama. Mehed põletavad kohe alevisse. Poiss põletas otseteed koju. Kuhu sa siis nüüd jälle põletad? Istusime autosse ja põletasime linna poole. Mootorrattur põletas bussist mööda. *.. kui vana tahab täna minema põletada, siis sellest küll midagi head ei tule! V. Anslan. c. tulistama, laskma. Mees võttis püssi ja põletas vargale paar kärtsu järele. Põletas nagaanist kaks pauku.
9. info programmi või andmeid püsimällu (eriti ühekordselt kirjutatavale kandjale) kirjutama

sidumaseon 42

1. nööri, paela, keti vms. abil v. muidu sõlmides kinnitama v. ühendama, köitma. a. (millegi külge, kuhugi). Sidus nööri õngeridva külge. Üks paat seotakse teise külge. Lehmale tuli kell kaela siduda. Koer ootas rahulikult, kuni talle kett kaela seoti. Seob rätiku pähe, ümber pea, kaela ümber. Sidus endale põlle ette. Pani triiksärgi selga ja sidus lipsu ette, kaela. Haavatul on käsi kaela seotud. Ema seob lapsele lehvi pähe, juustesse. Tüdrukul on juuksed paelaga taha seotud. Tross seoti ümber palgi. Magajale seoti nöör suure varba ümber. Vanamehel on kalossid nööriga jalga seotud. Sidus võtmed nööriga puusale. Mõõka vööle siduma. Tomatitaimed seoti kepi külge. Vanal magamisasemel tuleb vedrud uuesti siduda. *Et vähendada üles-alla turnimise vaeva, seotakse palmisallu köied, mida mööda saagikoristaja rändab puult puule. L. Hainsalu. *Kõik paljad [vikati]varred, seo või vana saapa laba otsa ja niida. O. Luts. | piltl. *Mööduja võpatas seisma. Sidus silmad pilguks noormehe külge.. A. Mälk. || (liikumis- v. tegutsemisvabaduse piiramiseks). Sidus hobuse ohjepidi lasila, vankri külge, lehma ohelikuga reesappa. Põgenik paisati maha ja seoti jalust. Mees seoti puu külge. Vangil seoti käed selja taha. Piiblis on öeldud, et pahmas tallaja härja suud ei seota. b. (millekski kokku). Viljavihke, vilja siduma. Rukis seoti vihkudesse. Sidus riided pampu, kompsu, raamatud rätikusse. Seo lilled kimpu. Patsid olid kuklasse krunni seotud. *.. augusti lõpul oli kaeralõikusega kiire olnud ja ka lapse ema oli läinud põllule appi siduma. M. Pedajas (tlk). *Ühel heal päeval seome pambud ja rändame! E. Vilde. c. sõlmima. Sidus nööri umbsõlme. Kummardus kingapaelu siduma. Laps oskab mütsipaelu juba ise siduda. Kas kotisuu on seotud? Näita mulle, kuidas kaelasidet siduda. *Nagu iga meremees, oskas ta palju igasuguseid kavalaid sõlmi siduda. H. Treimann (tlk).
2. (haava) sidemega katma, sidemesse mähkima, (haavale) sidet tegema. Haava, haavatut siduma. Varvast, sõrme siduma. Nii tühist kriimustust küll siduda pole vaja. Laps ei tahtnud lasta end siduda. Haigel on pea seotud. Liiga tugevasti seotud käsi hakkas valutama. *Kliinikus.. seoti Mihkli käsi, jalg ja nina mähistesse.. O. Luts.
3. ühendama, liitma. a. (millegagi kinnitades, laialimineku v. purunemise vältimiseks). Seinapaneelid, nurgad seotakse ankrutega. Plokid seoti omavahel metallklambritega. Mört seob üksikud kivid tervikuks. Tellised seotakse mördi abil. Seotud vuukidega müüritis. b. (ühendusepidamist võimaldades). Kahte linnaosa sidus sild. Alevit seob linnaga autobussiliin. Siseväravad sidusid all-linna Toompeaga. c. (abstraktsemalt). Mehi seob vana sõprus. Mind ei seo nende inimestega miski. Meid seovad abielu-, sugulussidemed. Neid seovad ühised huvid, harrastused, mälestused. Peomeeleolu sidus kõiki. Lootus paranemisele seob haiget eluga. Matkamine seob linlasi loodusega. Selle mehega ei taha ma ennast ühelgi juhul siduda. Ta on sidunud oma elu, saatuse ühe ameeriklasega. Siduvad asesõnad keel. ||hrl. tud-partitsiibismõtteliselt ühendama, seostama. Rahvapärimustega seotud paigad. Järvega on seotud arvukalt muistendeid. Pahandus on seotud minu peigmehega. Mulle on kallis kõik, mis kadunuga seotud. Mind huvitab kõik, mis sinuga seotud.
4. endasse tõmbama, imama, absorbeerima. Seebivaht seob mustust. Hein seob hästi silomahlasid. Laudas olgu allapanu nii palju, et kogu virts seotakse sõnnikusse. Söetabletid seovad seedeelundeis mürgiseid aineid. Liblikõielised seovad hästi õhulämmastikku. Klorofüll seob päikeseenergiat. || keem (ainete, aatomite v. aatomirühmade kohta:) vabast olekust välja viima, keemilist ühendit moodustama
5. paigale kinnitama; paigal hoidma, kinni pidama. a. (tolmu, liiva vms.). Puud seovad oma juurtega liiva, kive. Teele laotati õlgi, et liiva siduda. Lehtpuud seovad tolmu paremini kui okaspuud. b. kammitsema, piirama, liikumis- v. tegevusvabadust takistama; kohustama. Igasugused vaated seovad inimest. Mina ei lase ennast eelarvamustest siduda. Ta oli vaikimisvandega seotud ega öelnud midagi. Jätan endale vabad käed ega seo end millegagi. Ta ei tahtnud end siduda ühegi erakonna tõekspidamistega, eelistas jääda erapooletuks. Praegune üürileping ei seo meid enam kaua. Ära anna siduvaid lubadusi. Halduskogu otsused on linnaosa valitsuse jaoks siduvad. *Noored loomi pidada ei taha, loom seob, ei pääse kuhugi. M. Traat. *Oli endiselt mõnus teada, et tal pole praegusel hetkel ühtki siduvat kohustust.. A. Jakobson. || (sõjas; males, kabes). Rünnak tehti strateegilistel kaalutlustel, et vastase vägesid siduda. Vaenlane sidus riigi vägesid lõunapiiril. Saartel jätkus võitlus, mis sidus küllalt suuri vastase jõudusid. a-ettur sidus kõik valge vigurid. Must ähvardab järgmise käiguga siduda valge paremat tiiba. || seotud (tööga) hõivatud, kinni. *.. meil tuleb pidu ja ma olen väga seotud. V. Gross. *Sa räägi mu naisele, et ma olen... seotud. Tähtsad ametlikud läbirääkimised. O. Tooming. c. piltl veetlusega köitma, kütkestama. *Erilise jõuga seob jõgi või järv kalameest. K. Põldmaa. *Oli tal neid [= naisi] olnud terve rida, kuid keegi ei sidunud kauemaks, kõik tüütasid varsti. J. Kärner.
6. millestki sõltuma panema, sõltuvusse viima. Palgad seoti tarbijahinnaindeksiga. Eesti kroon seoti Saksa margaga.
7. keel (kindlate rütmi- ja rõhuolude arvestamise kohta). Seotud kõne 'värsskõne, luule'. Sidumata kõne 'proosa'.

siinadv

1. osutab kohale, mis on lähemal, kõneleja ligidal; ant. seal. Seisa siin. Olge siin, tuleme varsti tagasi. Üks mossitab siin, teine seal. Tee seda, siin ja nüüdsama! Lähen koju, siin olen teile tüliks. Teie koht on kusagil mujal, mitte siin. Ta ei ela üldse siin. Näe, siin on üks imelik putukas! Kus sinu vihik on? – Siin. | järelasendis on kohta täpsemalt märkiv sõna v. väljend. Siin metsas kasvab palju marju. Siin linnas olen ma sündinud. Tervis on kõige kallim vara siin (maa)ilmas, maa peal. Sellist looma pole siin kandis varem nähtud. Siin paigus mees püssita metsa ei lähe. *.. sest ussid ja kassid olid Muska [= koera] eriala siin ajalikus elus. A. H. Tammsaare. || kasut. kedagi esitledes, midagi andes v. pakkudes vms. juhul. Siin on minu abikaasa. Hallo, siin räägib Marika. Siin on sulle kingitus. Siin on teile ülesanne, lahendage.
2. osutab eespool mainitud, teada olevale kohale v. olukorrale, kus midagi toimub, esineb jne. (ja mis on kõnelejaga lähemalt seotud). Linn on suur, siin elab palju inimesi. Apteekrimäele paigaldatud kunstkate võimaldab siin treenida ka suvel. Tehase põhitoodanguks on olnud tellised, kuid siin on toodetud ka katusekive. Astusin ruumi, mille uksesilt näitas, et siin õpitakse kirjakunsti. *Talu heinamail aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha.. E. Aspe. || osutab asjaolule, asjade seisule vms., mille puhul midagi toimub, esineb jne. (kohatähendus tuhmunud). Sul tuleb minna, siin ei aita pisarad ega palved. Siin ei aita muud, kui peab ise endale naise kasvatama. Poiste asi, siin pole midagi imestada.
3. osutab koos sõnaga seal millegi juhuslikumale, eri kohtades esinemusele, tegevusele vms. vrd siin-seal Siin ja seal on põllud alles kündmata. Ta käib siin ja seal hooajatöödel. Siin ja seal hakkas tekkima harrastusteatreid. Siin ja seal põõsaste all säras jaaniusse. Tema teab, mida siin või seal osta saab. *.. mulluseid tuhaasemeid mustas nii siin kui seal. A. Jakobson.
4.sageli koos pronoomeniga misväljendab modaalseid suhteid, hrl. möönvates, nõustuvates vms. ütlustes (kohatähendus tuhmunud). Mis siin kahetseda. Mis siin salata, olen jah arg. Mis siin ikka, eks hakkan astuma. Mis siin siis nii teada on! Mis siin muud, kui magama!
5.asendatav sõnadega nüüd, siisesineb ajalises ühenduses, märkides mineviku sündmustest rääkides ajahetke, milleni parajasti on jõutud. *Siin oligi silmapilk, kus Kulno sõna palus. A. H. Tammsaare. *Nende jutt läks koolitööle. Siin kuulis Madaras, et teine abiline Jürisson olevat siit-kihelkonna mees.. E. Särgava.

sobitama37

1. sättides, kohandades vm. moel sobima pannes midagi (v. kedagi) kuhugi asetama, paigutama. Sobitas rehapulgad aukudesse. Raamid on paigas, kuid klaasid vahele sobitamata. Sobitab märki reväärile, halgu pinusse, võtit lukuauku, käepideme paremini pihku, sussid päkkade otsa. Luu sobitati paika ja jalg lahastati. Plokid on täpselt üksteise peale sobitatud. Sellele kapile saab riiuleid juurde sobitada. Kuidas seda ettekannet konverentsi kavva sobitada? Sobitasin õlarihma mugavamaks. *Toas sobitas Arumaa poisid kõigepealt istuma: kelle lauaservale, kelle pakk-kasti otsale. H. Pukk.
2. omavahel v. millegagi, kellegagi sobima panema, vastavusse, kooskõlla viima, kokku panema. Üritab teksti meloodiaga sobitada. Kodutuvi on end inimesega hästi sobitanud. Ümbritseva loodusega õnnestunult sobitatud hoone. Täpselt pea kujule sobitatud parukas. Vanu esemeid saab uutega kokku sobitada. Sobitasin doominokive kokku. Hoolikalt sobitatud tellised. Mehed sobitavad helitehnikat kokku. Sobitas mitu rahvaviisi ühte. Ta ei suutnud seadust ja südametunnistust sobitada. Oskab end kollektiiviga sobitada.
3. midagi sõlmida üritama v. sõlmima, korraldama. Sobitab maja ostukaupa. Nad sobitasid kokkuleppe. Sobitas uksehoidjaga tutvust. Oskab tutvusi sobitada. Sobita temaga lepitust. Mindi kosja(kaupa) sobitama. Sõprust, rahu sobitama. *Ants püüdis nüüd Paraga mitmel korral juttu sobitada. A. Uustulnd. || (paaripaneku, kosjasobituse kohta): vahendama. Tädi sobitas üleaedseid paari. *Ärge pange pahaks, vanadele meestele meeldib noori sobitada, kui nad vaid isekeskis sobivad. V. Gross. *.. tubli, töökas, sõnakuulelik tüdruk, keda ema võis rahulikul meelel korralikule mehele elukaaslaseks sobitada. E. Vilde.
4. sokutama. Juku sobitab end ikka tüdrukute kõrvale. Kutsikas on end kalale kaasa sobitanud. Ehk aitaksid mõne parema tööotsa sobitada.

surve|tugevus
tehn survele vastupidavus, suurim normaalpinge materjalis selle purunemiseni survele vastutöötamisel. Tellised survetugevusega üle 125 kg/cm2. Survetugevus on peamiseks nõudeks materjalidele, mida kasutatakse müüritöödel.

suuline-se 5 või -se 4

1.adjsuusõnaline; suuga seotud, oraalne. Suuline rahvalooming, pärimus. Suuline eksam, vastamine, kokkulepe. Suulises vormis avaldus. Instruktor jagas suulisi näpunäiteid. Eesti h-l pole märgatavat suulist hääldust.
2.shuulik, pits. Pasuna, torupilli suuline. Akvalangi suuline. Puust, metallist suuline. Valge suulisega piip, pabeross. Pillimees paneb suulise vastu huuli, huulte vahele, suhu.
3.s(pressi) vormiv väljalaskeava. Tellised vormitakse vastava suulisega varustatud lintpressi abil.
4.s› ‹pl.suitsed. Hobusel on suulised suus. Hobused närisid, lõgistasid, kõlistasid suulisi.
5.liitsõna järelosanasuud omav, suuga
▷ Liitsõnad: suure|suuline, sõõr|suuline, väikese|suuline, õrnasuuline.

tellis-e 4› ‹s
väike risttahukakujuline tehiskivi. Harilik, punane, glasuuritud tellis. Kuumuskindlad, poorsed, tühemetega tellised. Telliseid põletama. Põletamata tellis 'toortellis'. Raiutud 'väiksemaks löödud' tellis. Lubja ja liiva segust, savist valmistatud tellised. Telliseid tootma. Telliste mõõtmed. Tellistest ahi, pliit, sein, post. Müür laoti tellistest. Laob telliseid müüri. Ulatab müürsepale alt telliseid kätte. Maja ehitatakse tellis(t)est. Tellistega sillutatud tänav. On alles tellis! (paksu, mahuka raamatu kohta).
▷ Liitsõnad: ahju|tellis, fassaadi|tellis, harja|tellis, isolatsiooni|tellis, müüri|tellis, voodritellis; räbu|tellis, savi|tellis, silikaattellis; dinas|tellis, glasuur|tellis, kerg|tellis, klinker|tellis, kärg|tellis, pilu|tellis, praak|tellis, šamott-|tellis, toor|tellis, õõnestellis; servitellis.

tule|kindel
süttimatu v. kõrgel temperatuuril sulamatu. Tulekindlad materjalid. Tulekindel sein, riie. Tulekindel klaas, betoon, mört, tsement. Tulekindlad tellised, kivid. Tulekindlast savist nõud. Tulekindel tiigel. Tulekindel rahakapp, seif.

tule|kindlus
(< as tulekindel). Materjalide tulekindlus. Savide, šamottkivide tulekindlus. Kõrge tulekindlusega tellised.

töö|rinne
töötegemise viirg; tööesi. Kartulivõtjad on töörinde sisse võtnud. Tellised paigutada piki töörinnet.

valkjas|punane
Nõrgalt põletatud tellised on valkjaspunased. Käopäka õied on roosad või valkjaspunased. Mehel oli valkjaspunane habe.

ülestikkuadv
üksteise peal v. peale, üksteise otsas v. otsa, pealistikku. Kastid seisid ülestikku virnas. Ladus tellised ülestikku virna. Vaadid olid laotud ülestikku üksteise otsa. Ülestikku kuhjunud kivirahnud, jääkamakad. Voodil olid padjad ülestikku. Öösel oli tal mitu tekki ülestikku peal. Oli endale külmakartlikuna kaks kampsunit ülestikku selga ajanud. Neiud kandsid tollal mitut sukapaari ülestikku. Asetas kaks võileiba vastamisi ülestikku. Mees istus, käed ülestikku laual. Vesiroosi ülestikku lebavate lehtede vahel võib olla vesilimuseid. || kohakuti. Koid olid kajutis paarikaupa ülestikku. Ülestikku asetsevad aknad.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur