[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tektoonika ‹1› ‹s›

1. geol maakoore ehitus ja selles Maa sisejõudude mõjul toimuvad muutused. Ida-Euroopa platvormi, Eesti ala tektoonika. Murenemiskooriku paksus oleneb kliimast, pinnamoest, tektoonikast ja kivimitüübist.
▷ Liitsõnad: soolatektoonika.
2. maakoore ehitust ja arengut ning selles Maa sisejõudude mõjul toimuvat uuriv geoloogia haru. Morfoloogiline, regionaalne, ajalooline ja üldine ehk teoreetiline tektoonika. Tektoonika kujunes välja 19. ja 20. sajandi vahetusel.
▷ Liitsõnad: geo|tektoonika, laam|tektoonika, neotektoonika.
3. kunst ehitise v. skulptuuri rõhtsete ja püstsete osade kooskõlaline korraldatus
4. kirj hrv teose väline ülesehitus (liigendus peatükkideks, vaatusteks, stroofideks jm.). Teose struktuur ja tektoonika.