[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teisend ‹-i 2› ‹s›

1. sama asja teisiti esinev, teat. eripäraga kuju, erikuju, variant. Kivimite teisendid. Teemant on süsiniku kristalne teisend. Osa häälikuid on foneemide teisendid. Mauride telk on põlise araabia telgi teisend. Rahvalaulu iseloomustab teisendite küllus. Muinasjutust tuntakse kümneid teisendeid. Luuletusest on säilinud kolm teisendit. Ilu kehastub lõpmatuis teisendeis. Esineja kordas üht ja sama mitmes teisendis. Kujutab juhtunut endale tuhandes teisendis ette. *Kloostrilegendid on ju täis kõiksugu kuradi kujutusi igasuguses teisendis .. A. Murakin (tlk).
▷ Liitsõnad: laulu|teisend, nimeteisend.
2. biol alamliigi ja vormi vaheline liigisisene süstemaatikaüksus, varieteet. Puude morfoloogilised teisendid. Hariliku kuuse, rabamänni teisendid. Söögikapsa ühe- ja kaheaastased teisendid. Kuumaasikas on metsmaasika teisend. Aedrõigas esineb kahe teisendina.
▷ Liitsõnad: sorditeisend.