[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tegelikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
ka filos kõik tõepoolest olemasolev, reaalsus, tõelisus; reaalne elu v. olukord, tõsielu, tõsiasjad. Objektiivne tegelikkus. Võimalused ja tegelikkus. Ideaalid ja tegelikkus. Tegelikkust tunnetama, peegeldama, idealiseerima. Tegelikkusest eemalduma. Ta maalid otsivad kontakti tegelikkusega. Unistus sai tegelikkuseks. Selles jutus on põimunud tegelikkus ja legendid. Kuuldus vastas tegelikkusele, osutus tegelikkuseks 'osutus tõeks'. Uurisime laeva teekonda algul kaardilt, hiljem tegelikkuses. Pole aimugi, mida see töö endast tegelikkuses kujutab. Tegelikkuses oli asi vastupidi. Kaunis muusika viis mõtted tegelikkusest eemale. Olid idealist, nüüd nägid tegelikkust. Ma ei lepi tegelikkusega. Kirjutab meid vahetult ümbritsevast tegelikkusest. Veski ehitamise motiiv pärineb Karksi tegelikkusest. Tehase tegelikkus lõi uuel direktoril jalad alt. Saime reisil aimu vene elu tegelikkusest. Karm tegelikkus pani asjad paika.
▷ Liitsõnad: virtuaaltegelikkus; keeletegelikkus.