[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

teene ‹18› ‹s›
tunnustust, austust, tänu vääriv tegu. Isiklikud, ühiskondlikud, riiklikud teened. J. Hurda teened eesti keele arendamisel. U. Toomi rahvatantsualased teened. Katsejaama töös on esimesel direktoril hindamatuid teeneid. Püüab vanematele inimestele väikseid teeneid osutada, teha. Riigi silmis, ees eriliste teenetega ühiskonnategelane. Peab, loeb tähtajast kinnipidamist oma teeneks. Kooriühingu teeneid hinnatakse kõrgelt. Sai suurte teenete eest aukirja, ordeni. Kõiki autasustatakse vastavalt teenetele. Teene teene vastu. Tublide tuletõrjujate teene on see, et tuleroaks langes ainult sisustus. Lapsed pakuvad turistidele oma teeneid. || kõnek kellegi v. millegi tegutsemise v. mõju tulemus v. tagajärg. Oli suuresti Asta teene, et Linda klassiga tülli läks. Põldpüüde vähesust loetakse hulkuvate koerte teeneks. Noormehe äkilist esinemisjulgust võib vist šampanja teeneks pidada.
▷ Liitsõnad: eri|teene, pisi|teene, sõbra|teene, vastuteene; karuteene.