[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

deskriptiivne ‹-se 2› ‹adj›
kirjeldav. Deskriptiivne ülevaade. Deskriptiivsed teadused. Käsitluslaad on deskriptiivne. Deskriptiivne lingvistika keel strukturaalse lingvistika Ameerika haru, kus pearõhk on keelte sünkroonilise kirjeldamise meetoditel.

kameraal|teadused pl
aj maj kameralistika

matemaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. matemaatika alale kuuluv, seda puudutav, sellega seotud, matemaatikal põhinev, matemaatika meetodeid kasutav. Matemaatilised teadused. Matemaatilised võrrandid, valemid, mõisted, märgid. Matemaatilised tabelid hõlbustavad arvutamist. Matemaatiline analüüs, matemaatiline statistika, matemaatiline füüsika on matemaatika harud. Matemaatiline planeerimine (arvutusmatemaatika ja operatsioonianalüüsi haru). Matemaatiline majandusteadus. Matemaatiline lingvistika. Matemaatiline loogika. Rakendas oma uurimistöös matemaatilisi meetodeid. Matemaatiline mudel 'teatavat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste komplekt'. Matemaatilised masinad 'seadmed matemaatikaülesannete lahendamiseks (näit. arvutid)'. Ülikooli pürgijate matemaatiline ettevalmistus oli kesine. Sul ei ole matemaatilist mõtlemist.
▷ Liitsõnad: füüsikalis-|matemaatiline, majandus|matemaatiline, puhtmatemaatiline.
2. matemaatikale omane, ülim, range. Matemaatiline täpsus, korrapärasus.

rakendus|teadus
rakenduslikke eesmärke taotlev teadus. Teoreetilised teadused ja rakendusteadused. Agronoomia on rakendusteadus.

reaal|teadused pl
peam. loodusteadused ja neile tuginevad rakendusteadused. Humanitaar- ja reaalteadused. Tahab õppida mõnd reaalteadust.

sõna ‹7› ‹s›

1. ka keel keele väikseim iseseisev tähenduslik koostisosa (kirjutatuna esitatakse ühe tähekogumina); selle kõnes v. tekstis esinev vorm, sõne. Lühike, pikk, kahesilbiline sõna. Foneetiline, grammatiline, leksikaalne sõna. Kirjakeelsed, kõnekeelsed, murdelised, vananevad sõnad. Haruldane, vähetuntud, vulgaarne sõna. Väga ilmekas sõna. Võõrkeelsed, meie omad sõnad. Deskriptiivsed sõnad. Sõna päritolu, tähendus, sisehäälikud, muutevormid. Sõnade järjekord lauses. Sõnu hääldama, silbitama, poolitama, kirjutama. Selle sõna etümoloogia pole selge. Mis see sõna tähendab? Sõna „kunžuut” lähtub pärsia keelest. Lause koosneb sõnadest. Leksikon sisaldab umbes 5000 sõna. Ta ei oska sõnagi hispaania keelt. Mõnest sõnast sain aru, mõnest mitte. Tekstis oli palju tundmatuid sõnu. Tõmbas kirjutatus mõne sõna maha. Summa tuleb kirjutada sõnadega. Laps veerib silpe ja sõnu. Esineja kippus sõnade lõppe alla neelama. See ümin oli sõnadeta laul. Inimmõte väljendub sõnades. Maja vajus rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes.
▷ Liitsõnad: argoo|sõna, eriala|sõna, laen|sõna, murde|sõna, oma|sõna, oskus|sõna, substraat|sõna, tehis|sõna, unar|sõna, uudis|sõna, võõrsõna; abi|sõna, arv|sõna, ase|sõna, ees|sõna, hüüd|sõna, kaas|sõna, kild|sõna, kõrval|sõna, käänd|sõna, määr|sõna, nimi|sõna, omadus|sõna, pöörd|sõna, side|sõna, taga|sõna, tegusõna; eitus|sõna, jaatus|sõna, liht|sõna, liit|sõna, märk|sõna, paaris|sõna, põhi|sõna, reduplikatiiv|sõna, rööbik|sõna, täiend|sõna, vastandsõna; juhu|sõna, nugi|sõna, parasiit|sõna, tabu|sõna, täitesõna.
2. (keele, keelekasutuse kohta). Trükitud sõna. Kiriklik, ilmalik sõna. Kirjanduslik, kunstiline sõna. Tunnetame Tammsaare sõna võlu. Sündmus jäädvustati nii sõnas kui pildis. See kirjanik valitseb hästi sõna 'oskab hästi keelelisi vahendeid kasutada'. Head stilistid tunnetavad sõna väärtust. Inimeste arusaamad sõna jõust on erinevad. Sõna on näitekunstis olulise tähtsusega. Õpetus ei saa läbi ilma õpetaja elava sõnata.
▷ Liitsõnad: ees|sõna, järel|sõna, kirja|sõna, lend|sõna, lõpp|sõna, rahva|sõna, saate|sõna, seaduse|sõna, tarkus(e)|sõna, trüki|sõna, vanasõna; ristsõna.
3. (rääkimise, kõneluse, jutuajamise vm. teksti kohta). Vahetasime tänavanurgal mõne, paar sõna. Kõigepealt mõni sõna selgituseks. Ta ei öelnud ainsatki sõna. Ma ei ole sellest kellelegi sõnagi lausunud, iitsatanud. Läks sõna lausumata 'mitte midagi ütlemata' uksest välja. Oleks ta kas või poole sõnagagi 'natukegi, möödaminnes' rahast juttu teinud. Ta taipas, mõistis olukorda poolelt sõnalt 'ilma pikema jututa'. Ma ei ole temaga sellest poolt sõna(gi) 'vähimatki' rääkinud. Tule sisse, ajame sõna juttu. Mitte sõnagagi ei andnud ta kambamehi välja. Heitis, poetas, pistis, lausus aeg-ajalt mõne sõna teiste jutu sekka. Need olid rohkem jutujätkuks öeldud sõnad. Valitseja on oma sõnades väga vabameelne. Ta pöördus minu poole järgmiste sõnadega. Paljugi mis ütlesin, ära hakka kohe igast sõnast kinni! Rääkimisest pole abi, milleks asjata sõnu kulutada. Temaga vaielda pole mõtet, raiskad ainult sõnu. Kõik oli asjata, loopisin ainult sõnu tuulde 'ilmaasjata rääkisin'. Eks poeta peremehele ka minu heaks mõni sõna! Ära keeruta, need on su enese sõnad! Vali vähemalt teiste juuresolekul oma sõnu! Sõna sõnast – ja oligi tüli lahti. Torgid mind kogu aeg sõnadega. Ta muudkui keerutab sõnadega. Või mina olen see- ja teistsugune – võta oma sõnad kohe tagasi! See on puhas sõnadega kemplemine. Hakkas mulle moraali lugema ning sõnadega kasvatama. Nii kurb oli, et sõnad jäid kurku kinni 'ei saanud rääkida'. Tahtis nagu midagi öelda, kuid neelas sõnad alla. Tüdruku sõnad läksid segi, lämbusid pisaraisse. Võõras ei leia tänamiseks sõnu. Nii napi jutuga inimene, et lausa kisu tal sõnu suust. Mehel pääsesid sõnad nagu paisu tagant. Ma imestan, kui lihtsalt tal sõnad üle huulte tulid. Ta on hea kõnemees: oskab oma mõtteid sõnadesse panna. See mees juba sõna võlgu ei jää. Ma usun tema sõna: see mees ei valeta. Martinile meenusid Elna sõnad. Pea meeles mu sõnu: see läheb nii! Sõnadest tegudeni ei jõutudki. Korjas selle kohta sõna siit, teise sealt. Kohtualusel on viimase sõna õigus 'õigus midagi lühidalt öelda enne kohtuotsuse tegemist (v. selle täideviimist)'. Enne kui alustame – üks sõna veel! See asi on ju sõnadetagi selge. Temas kees sõnadeta viha. Need tooted ei kõlba kuhugi; sõnaga 'ühesõnaga' praak. Sõna pistab, sõna päästab. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Mees sureb, sõna jääb. *Kadunuke oli olnud kasin nii sõnas kui teos. I. Jaks. *Ärge pange pahaks, kaupmeheisandad, aga me oleme lihtsad meremehed ega oska sõnu seada, veel vähem neid kirja panna .. K. Ristikivi. | koos väljenduslaadi osutava lähema iseloomustusega. Lahked, soojad, südamlikud sõnad. Rasked, karmid, teravad, kurjad, sapised sõnad. Oh kui külmad olid ta sõnad! Ära tarvita nii inetuid, roppe sõnu! Ta pruugib ilmekaid, lopsakaid sõnu. Olen kuulnud temalt ka halbu sõnu. Tuletas mind hea sõnaga meelde. Ütles paar kõva, krõbedamat, tõsist sõna. Mõistlikku sõna ära temalt looda. Need olid väga õpetlikud sõnad. Ta armastab suuri sõnu teha. Kindla, raudse sõnaga mees. Asjatuid sõnu ta ei teinud. Tal on alati paras sõna käepärast. Ütlesin sulle juba selge sõnaga, et ma ei tule. Hea sõna võidab võõra väe. Tüli tõuseb tühjast sõnast. || ‹pl.› teat. tekst v. tsitaat. Need on Koidula, Tuglase, Tammsaare sõnad. Mälestussambale on raiutud luuletaja sõnad. Kas sul laulu sõnad on peas? || ‹pl.› teat. rituaali v. sõnamaagiaga seotud tekst (näit. loits, nõidussõnad vms.). Maa-aluste ehk maaliste sõnad. *Tema isa oli veel osanud sõnu, ihutõbede ärahoidmist ning pasliku tuule nõidumist. Ü. Tuulik. *.. kui ma nüüd roosi ehk elitingi kuhugi saan, kas sa sõnu mõistad? E. Särgava.
▷ Liitsõnad: algus|sõna, armastus|sõna, ava|sõna, etteheite|sõna, heakskiidu|sõna, hüvastijätu|sõna, juht|sõna, julgustus|sõna, jumalagajätu|sõna, kaebe|sõna, kiidu|sõna, kirumis|sõna, kiusu|sõna, komando|sõna, kõnetlus|sõna, käsklus|sõna, käsu|sõna, lahkumis|sõna, laidu|sõna, laimu|sõna, lepitus|sõna, leppe|sõna, lohutus|sõna, lori|sõna, lõmpsi|sõna, lõpp|sõna, löök|sõna, manitsus|sõna, meelitus|sõna, mõistu|sõna, märgu|sõna, nalja|sõna, needmis|sõna, pahameele|sõna, palve|sõna, pihi|sõna, pila|sõna, pilke|sõna, protesti|sõna, sajatamis|sõna, sajatus|sõna, sala|sõna, selgitus|sõna, suri|sõna, sõimu|sõna, teotus|sõna, tere|sõna, tervitus|sõna, troosti|sõna, tunnus|sõna, tunnustus|sõna, tutvustamis|sõna, tõe|sõna, tõotus|sõna, tähendamis|sõna, tänu|sõna, vabandus|sõna, vaimustus|sõna, vande|sõna, viha|sõna, võlu|sõna, võtme|sõna, vägi|sõna, õnnistus|sõna, õnnitlus|sõna, õpetus|sõna, ähvardussõna; hülge|sõna, lausumis|sõna, loitsimis|sõna, loitsu|sõna, mana|sõna, nõia|sõna, nõidumis|sõna, nõidus|sõna, roosi|sõna, tule|sõna, tuule|sõna, ussisõnad.
4. otsustav, määrav, kaalukas ütlus v. seisukohavõtt millegi suhtes. Laevas maksab kapteni, talus peremehe sõna. Härra jäi jonnakalt oma sõna juurde. Oled kange mees küll, aga kodus oma sõna maksma panna ei suuda. Tubli töömehe sõnal on kaalu. On see sinu viimane sõna? 'lõplik otsus'. Räägiti ja arutleti palju, lõpuks jäi treeneri sõna ikkagi peale. Otsustav sõna ses asjas jäi isale. Žüriile jääb öelda viimane sõna. Eks Kaarlilgi ole majamüügis oma sõna öelda. Selles asjas oli ka noortel oma sõna kaasa rääkida. *Oma sõna ütlevad siin kaasa paljud looduskaitsesse puutuvad teadused, aga ikka eelkõige ökosüsteemide tasemel. J. Eilart. || piltl midagi kõige uudsemat, moodsamat, arvestatavamat (teaduses, tehnikas jm.). Laev, sild, tehase masinad on tehnika viimane sõna. Küberneetika, kosmoseuurimine pole veel oma viimast sõna öelnud. See ooper on täiesti uus sõna helilooja loomingus. Meie maletajad pole veel öelnud oma viimast sõna. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
▷ Liitsõnad: jaa-|sõna, jah-sõna.
5. (suuline) informatsioon, teadaanne v. korraldus. a. teade, sõnum. Juhan saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve. Sündmusest saadeti konstaablile sõna. Tuleme kohe appi, niipea kui sõna saadate. Piilurid tõid sõna, et vaenlast pole märgata. Keegi vallamees tõi küüditajate tulekust Lehtjale sõna. Vii kontorisse sõna, et olen haige. Saime sõna, et Harriga juhtus õnnetus. Mulle oli töö juurde jäetud sõna, et ma helistaksin Viljandisse. *Umbes kella seitsme paiku tuli [laevalt] sõna maale, et nüüd olevat kõige soodsam aeg .. A. Jakobson. *Liina viis saksa ohvitser aasta eest Tallinna. Pärast ei tähte ega sõna. H. Sergo. b. käsk, korraldus; nõuanne, ettepanek vms. Inseneri sõna peale see uuendus tehtigi. Isa sõna on enam kui ema vits. *Meie oleme sinu vanemad ja meie sõna järele pead sina sellele [mehele] minema, kellele meie sind paneme. J. Pärn. c. luba (teat. publiku, koosoleku ees) esineda, õigus v. võimalus kõnelda. Palus koosolekul sõna. Juhataja küsis, et kes soovib veel sõna. Tahtis protestida, kuid koosoleku juhataja ei andnud talle sõna. Selgituseks anti sõna töödejuhatajale. Avaettekandeks sai sõna rahandusosakonna juhataja. Sõna on prokuröril. Kaebealuselt võeti sõna ära.
▷ Liitsõnad: surmasõna.
6. lubadus, tõotus; ausõna, kinnitus vms. Annan sõna, et see asi jääb üksnes meie teada. Peame minema, andsime ju oma sõna. Aus mees peab oma sõna. Suured lubajad ei pidanud sõna. Väga kena sinust, et sa sõna pidasid ja tulid. Võttis minult sõna, et ma sellest kellelegi ei räägi. Vürst murdis sõna, ei pidanud lubadust. Kõik jääb nii, nagu räägitud, mina oma sõna ei murra. Tema oma sõnast ei tagane. Küll ta maksab ära, mul on tema sõna. Kõik saab korda, minu sõna selle peale. Igaühe sõna ei maksa uskuda. Mõned jäidki tema sõna peale lootma. Meest sõnast, härga sarvest. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. „Mees ja sõna, teist ei ole..” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: au|sõna, mehesõna.
7. mat sümbolite lõplik jada, millel on kindel tähendus v. otstarve
▷ Liitsõnad: kahend|sõna, masinasõna.
8. kirikl Jumala õpetused, korraldused, käsud inimestele (piiblis); piibel tervikuna, pühakiri. Jumala sõna kuulutama, jutlustama, selgitama. Võtke kuulda Issanda sõna! On kogu elu elanud pühakirja sõnast lähtudes.
▷ Liitsõnad: jumala|sõna, piiblisõna.

sügavuti ‹adv›
sügavuse suunas, sügavust pidi. Karstivete liikumine mõjutab põhjavett nii sügavuti kui laiuti. Sügavuti liiguti rindelõigus edasi kuni 25 km. Külmalõhe tüvel võib levida sügavuti kuni säsini. Kriitika jääb pinnapealseks, ei lähe sügavuti. Seda probleemi tuleb uurida nii laiuti kui sügavuti. Kasvatusprobleeme vaeti õpetajate nõupidamisel sügavuti. Teadused arenevad ikka sügavuti. Siin on vaja igakülgset ja sügavuti minevat analüüsi. Autor ei ole suutnud kõiki elunähtusi küllalt sügavuti mõista.

teadus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tegevus, mille eesmärk on uute tõeste teadmiste saamine, süstematiseerimine ja rakendamine. Teaduse alged, teke, ülesanded, edusammud. Teaduse ja tehnika areng. Vanaaja, tänapäeva, Eesti teadus. Teadusega tegelema. On end täielikult teadusele pühendanud. Ta mees teeb teadust 'tegeleb teadusega'. || teadusharu. Ensümoloogia on teadus ensüümidest. Teoreetilised, katselised teadused. Matemaatika, esteetika kui teadus. Teaduste akadeemia. Teaduste kandidaat, teaduste doktor (kandidaadi-, doktorikraadi kohta nõukogudeaegses keelepruugis).
▷ Liitsõnad: aiandus|teadus, ajaloo|teadus, arheoloogia|teadus, arhitektuuri|teadus, arsti|teadus, bioloogia|teadus, ehitus|teadus, filmi|teadus, filoloogia|teadus, fortifikatsiooni|teadus, hinge|teadus, ilmastiku|teadus, inimese|teadus, inseneri|teadus, juhtimis|teadus, kala|teadus, kasvatus|teadus, keele|teadus, keemia|teadus, keskkonna|teadus, kodaniku|teadus, kunsti|teadus, linnu|teadus, loodus|teadus, maa|teadus, maastiku|teadus, majandus|teadus, mere|teadus, metsa|teadus, muinas|teadus, mulla|teadus, muuseumi|teadus, muusika|teadus, mõtte|teadus, mündi|teadus, pedagoogika|teadus, pinnase|teadus, poliitika|teadus, putuka|teadus, põllumajandus|teadus, raamatu|teadus, rahva|teadus, rahvaluule|teadus, rahvamuusika|teadus, rahvastiku|teadus, raku|teadus, riigi|teadus, rohu|teadus, sambla|teadus, seene|teadus, soo|teadus, sotsiaal|teadus, sugukonna|teadus, sõja|teadus, taime|teadus, teatri|teadus, tehnika|teadus, tähe|teadus, usu|teadus, õigus|teadus, ühiskonnateadus; abi|teadus, alus|teadus, eksperimentaal|teadus, eri|teadus, fundamentaal|teadus, humanitaar|teadus, naaber|teadus, piiri|teadus, põhi|teadus, rahvus|teadus, rakendus|teadus, reaal|teadus, siirde|teadus, täppisteadus; armu|teadus, eba|teadus, ennustamis|teadus, para|teadus, pseudo|teadus, sala|teadus, tulevikuteadus.
2. van teade, informatsioon; teadmine. Kullerid saadeti üle kogu maa teadust viima. Poiss käis teadust toomas, et oodatakse küüdivankrit. Lugejad tahavad üleujutusest rohkem teadust saada. Tahab teistele oma olemasolust teadust anda. Koju ei saanud nad teadust saata. Sõbrad tulevad reisi kohta teadust pärima. Ema ootas pojalt teadust. Loodab kõrtsis uuemaid teadusi kuulda. Selle üle lähemad teadused puuduvad. Kaaslaste teadust mööda sõitis poiss maale. *Sa tead, et ma sind ei jõua maha jätta, ja selle teadusega piinad sa mind poolsurnuks. L. Koidula.

vajadus ‹-e 5› ‹s›
normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste mittepiisavuse tajumine, mis ajendab puuduva poole püüdlema. Inimese füsioloogilised, materiaalsed, vaimsed, emotsionaalsed vajadused. Elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamine. Toit, korter, puhkus on iga inimese elulised vajadused. Teadused on välja kasvanud praktilistest vajadustest. Uute toodete loomise tingib ühiskondlik vajadus. Kasvatab aedvilja oma vajadus(t)eks. Raha jätkus ainult kõige hädapärasemateks vajadusteks. Pere vajadused kasvasid järjest. Praegune maja ei rahulda enam kooli vajadusi. Toit peab rahuldama organismi vajadusi. Narkootikutel on kujunenud vajadus mõnuainete järele. Ajuti tundis vajadust muusika järele. Tundsin vajadust sõprade, lähedaste inimeste järele. Uute hoonete vajadus oli suur. Tekkis tööjõu täiendav vajadus. Kõneleja rõhutas haridussüsteemi reformimise vajadust. Plastmasside tootmine ei rahulda kaugeltki enam järjest suurenevaid vajadusi nende järele. Tekkis vajadus puhata, ennast ravida. Mesilasperes on iga mesilase tegevus allutatud pere kui terviku vajadustele. || (üldisemalt:) tarve, tarvidus. Tegi seda tungiva vajaduse korral, ilma erilise vajaduseta. Ahju köeti vajaduse korral, vastavalt vajadusele. Selleks polnud mingit vajadust. *.. tal polnudki vajadust rääkida, sest Veranda ütles alati kõik ise ära .. L. Promet. || sisemine sund, tahtmine midagi teha. Tunneb vajadust midagi teha. Vajadus rääkida, kellelegi südant puistata. || kõnek (roojamise v. urineerimise kohta). (Oma) loomulikke vajadusi õiendama, rahuldama. *Noh, et korteris kempsu polnud, .. sai pisema vajaduse solgipange õiendada. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: energia|vajadus, eneseteostus|vajadus, hapniku|vajadus, liikumis|vajadus, olme|vajadus, puhkamis|vajadus, puhkuse|vajadus, raha|vajadus, rasva|vajadus, remondi|vajadus, soola|vajadus, suhtlemis|vajadus, sööda|vajadus, tegutsemis|vajadus, toidu|vajadus, une|vajadus, valgu|vajadus, vee|vajadus, vitamiini|vajadus, õhuvajadus; elu|vajadus, hädavajadus.