[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tavaline ‹-se 5› ‹adj›
harilik
1. sagedane, üldine, laialt levinud. Ülane on Eestis tavaline kevadlill. Väga tavaline haigus selles vanuses. Öökülmad on siin kliimavöötmes tavaliseks nähtuseks. Kõige tavalisemastki oskab ta põnevalt vestelda. Välgumihkel on tavaline kingitus meeskolleegile. Vahetati mõned tavalised viisakusfraasid. Mati on üsna, päris tavaline nimi. || omas rühmas v. liigis põhiline, eritunnusteta, lisanditeta, tüüpiline, lihtne. Tavaline seatina. Tavaline äädikhape ja lauaäädikas. Tavaline ja rikastatud fosforiidijahu. Tavaline ja üksikpalat. Tavaline majapidamisgaas, pliiats, jootekolb, õngekonks. Tavalised naelad hobuserautamiseks ei kõlba. Sööb ainult tavalist vorsti. Pöörasime tavaliselt maanteelt kiirteele. Täiesti tavaline naine, selliseid on sadu. Tavaline päevavaras. Tavalisele lugejale tundub tekst raskena. Elab tavalist väikese inimese elu. Tavaline nägu, välimus. *Ta on tavaline inimene, lihtsurelik, tal pole ambitsioone. Ü. Mattheus. | esineb loodusteaduslikes liiginimetustes. Tavaline lestik, külmakerilane, vesikiil. Tavaline kärnkonn.
▷ Liitsõnad: ebatavaline.
2. kindlakskujunenud, sissejuurdunud, tavapärane. Tavalisest lühem, pikem puhkus. Seekord matkatakse tavalisest kaugemale. Isa istus oma tavalise kombe kohaselt laua otsas. Püüab vabaneda tavalisest rutiinist. Seletas asja oma tavalisel iroonilisel moel. Buss sõitis tavalise aeglusega. Elu läheb tavalist rada. See polnud töö sõna tavalises mõttes. Tavaline magamamineku aeg on möödas.