[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

big|bänd
muus suur tantsu- v. džässorkester. Muusikakooli, politseiorkestri bigbänd.

bossanoova ‹6› ‹s›
Brasiilia päritolu kiiretempoline paaristants; selle tantsu muusika. Tantsime bossanoovat. Mängi bossanoovat.

ekossees ‹-i 21› ‹s›
vanimaid šoti rahvatantse ning sellest arenenud seltskonnatants; selle tantsu muusika

estraadi|kunst
lavakunsti liik, mis hõlmab laval esitatavad peamiselt meelelahutuslikud muusika-, tantsu-, tsirkuse- ja sõnakunstipalad, nn. kunsti väikevormid

ette|kanne [-kande]

1. (kunstiteose) ettekandmine, esitamine, esitus. Meisterlik, kunstipärane, õnnestunud ettekanne. Ooperi äpardunud ettekanne. Kuulati luuletusi noorte näitlejate ettekandes. Näidend tuleb veel sel hooajal ettekandele Draamateatris.
▷ Liitsõnad: esiettekanne.
2. ‹hrl. pl.› esitatav muusika-, tantsu-, laulu-, sõnakunstipala. Ettekanded keelpilliorkestrilt. Sõnalised ettekanded. Peol lõppesid ettekanded ja algas tants. Õpiti, harjutati ettekandeid kevadpeoks.
▷ Liitsõnad: estraadi|ettekanne, instrumentaal|ettekanne, soolo|ettekanne, vokaalettekanne.
3. esitatav loeng v. referaat, mingi probleemi v. teema (suuline) käsitlus. Teaduslik, populaarteaduslik ettekanne. Ettekanded põllumajanduse teemadel. Ettekande teema, teesid. Ettekannet kirjutama, pidama, kuulama. Ettekandega esinema. Seminari huvitavaim ettekanne oli haridusosakonna juhatajalt.
▷ Liitsõnad: kaas|ettekanne, põhiettekanne.
4. ametlik esitis, teade ülemusele v. kõrgemale instantsile. Kirjalik, suuline ettekanne. Ettekanne ministrile, valitsusele. Brigadir tegi direktorile ettekande tööluusurite kohta. *Varsti jõudis mööda sidetraati patarei vaatluspunktist staapi patarei komandöri ettekanne: vaenlane alustab rünnakut, lubage tulistada. R. Vaidlo.

flamenko ‹6› ‹s›
hoogne käteplaksutuste ja jalalöökidega Hispaania tants; selle tantsu muusika. Flamenkot tantsima.

fokstrott ‹-roti 21› ‹s›
kahe- v. neljaosalise taktimõõduga seltskonnatants; selle tantsu muusika. Aeglane fokstrott on fokstroti teisendeid. *.. otsustasin panna viimase välja ja väsitada neiu kiire fokstrotiga. L. Metsar. *Teises toas taoti klaveril fokstrotti. M. Metsanurk.

happening [häp-] ‹-i 21› ‹s›
improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Kunstinäitus avati happening'iga.

karakter|tants
rahvusliku omapäraga lavatants, milles on ühendatud rahvatantsu ja klassikalise tantsu elemendid

maha keerutama
kõnek mingit tantsu, lugu ära tantsima. Nad olid õhtu jooksul mitu valssi maha keerutanud.

korvi andma, korvi saama
abieluettepanekut v. tantsu- v. muud kutset tagasi lükkama; sellise ettepaneku v. kutse peale eitavat vastust saama. Neiu oli juba paarile kosilasele korvi andnud. Räägitakse, et Jaan käinud rikkal peretütrel kosjas, aga saanud korvi. Milla oli selle tantsu ajal juba mitmele korvi andnud. *.. ehk jätkub mõni tunnike minu jaoks, mille võiksime ühiselt veeta vast kohvikus. Eks ole? Ega te mulle korvi ei anna? B. Linask.

lähte|asend
hrl sport asend harjutuse, tantsu vms. alustamisel. Harkseis lähteasendina. Sprinterid lähteasendis. Tantsu lähteasend.

mao|taltsutaja ‹1› ‹s›
madusid vilemuusikaga rütmilisi tantsu meenutavaid liigutusi tegema sundiv isik. India fakiirid ja maotaltsutajad.

masurka ‹6› ‹s›
erksa, hrl. punkteeritud rütmiga 3/4- v. 3/8-taktis poola rahvatants; selle tantsu muusika (ka kunstmuusika). Tantsiti masurkat ja krakovjakki. Orkester alustas masurkat. Chopini masurkad.

menuett ‹-eti 21› ‹s›

1. vana prantsuse tants mõõdukas, hrl. 3/4-taktis; selle tantsu muusika. Ballil tantsiti menuetti. Orkester hakkas menuetti mängima.
2. muus algul süidi, hiljem sümfoonia ja sonaadi osa eelmise vormis. Sonaadi kolmas osa – menuett.

ooper ‹-i, -it 2› ‹s›
muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil. Itaalia rahvuslik ooper. Traagiline, koomiline ooper. Puccini ooper „Tosca”. Orkester esitas avamängu ooperile „Ruslan ja Ludmilla”. Kas oled uut ooperit juba näinud, vaatamas käinud? || ooperiteater v. -trupp. Eile õhtul olime, käisime ooperis. Läheme ooperisse. *Nägin kord rändavas ooperis balletti, ja see ei läinud mul kaua meelest. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: laste|ooper, lühi|ooper, muinasjutt|ooper, rock-|ooper, vabaõhuooper; seebiooper.

orgia ‹1› ‹s›

1. ohjeldamatu joomapidu, meeletu prassing. Märatsev, metsik, rõve orgia. Pidas ööd läbi orgiaid. || piltl (millegi taltsutamatult, meeletult toimuva kohta). *Ees on meil Luki, / kus tuli oma orgiat nüüd peab. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: joomaorgia.
2. aj ekstaatilise tantsu ja muusikaga usutalitus veinijumala Dionysose auks Vana-Kreekas

paa2 ‹14› ‹s›
tantsu- v. balletisamm. Paar esimest paad on tal juba selged. Väikesed baleriinid harjutavad hoolega paasid. Tegi mõne lihtsama paa.

polka ‹6› ‹s›
hoogne tšehhi algupära tants ²/₄-taktis (ka seltskonnatantsuna); selle tantsu muusika. Paar tantsib, keerutab, vihub, uhab polkat. Lööme polka lahti! Pillimees, lase polkat!
▷ Liitsõnad: jooksu|polka, maru|polka, papiljoni|polka, pöia|polka, talla|polka, ülejalapolka.

põrand ‹-a 2› ‹s›

1. ruumi, hoone vm. ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms. Laudadest, kivist, plaatidest, tsemendist põrand. Värvimata, värvitud, lakitud põrand. Sile, külm põrand. Põranda kiviplaadid. Põranda alus, kattekiht, vahekiht. Elutoa, saali, esiku, köögi, sauna põrand. Kajuti põrand. Põrandat tegema, panema, rajama, valama, alla lööma. Põrand kaeti linoleumiga. Põrandat poonima, pühkima, pesema. Võtsin, tõmbasin põranda niiske lapiga üle. Põrand nagiseb, põrub jalge all. Toas on vaip põrandal. Põranda all oli kartulikelder, panipaik. Magada tuli päris paljal põrandal. Tass kukkus põrandale. Paberid pudenesid mööda põrandat laiali. Prantsatab libedale põrandale pikali. Sein on põrandast laeni raamatuid täis. Poiss ei tõsta häbi tundes silmi põrandalt 'vaatab kogu aeg maha'. Istub nurgas, pilk põrandas kinni. Tüdruk oleks häbi pärast, piinlikkusest kas või põranda alla vajunud. Võõras mõõdab närviliselt, rahutult põrandat 'käib edasi-tagasi'. Vastast põrandale lööma 'pikali lööma (hrl. poksiraundis)'. Põranda all 'salaja, varjatult, illegaalselt' elama, tegutsema. Tuli põranda alla minna 'illegaalselt tegutsema hakata'. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt, avalikult tegutsema'. Elab vaikselt nagu hiir põranda all. *Lihtsalt hirmus oli siia sisse tulla: laed ja seinad määritud, auke täis, põrandatel laudu üles kistud.. A. Tigane. || kõnek (tantsu-, võistlemispaigana). Orkester hakkas mängima ja esimesed paarid tulid põrandale. Andres käis Siiriga õhtu jooksul mitu korda põrandal. Kogus tantsuks julgust, ent viis siis Ene põrandale. Täna käis meie tõstjatest põrandal Jaan Talts.
▷ Liitsõnad: asfalt|põrand, asfaltbetoon|põrand, betoon|põrand, kivi|põrand, klinker|põrand, ksüloliit|põrand, latt|põrand, laud|põrand, linoleum|põrand, marmor|põrand, metlahh|põrand, mosaiik|põrand, muld|põrand, pae|põrand, palk|põrand, parkett|põrand, plaat|põrand, plank|põrand, puit|põrand, puitlaastplaat|põrand, puitpakk|põrand, puu|põrand, reliin|põrand, savi|põrand, savibetoon|põrand, tellis|põrand, terratso|põrand, tsement|põrand, tsementplaatpõrand; alus|põrand, must|põrand, puhas|põrand, vahepõrand; näite|põrand, tantsu|põrand, tõste|põrand, võimlemispõrand; keskpõrand.
2. millegi põhi v. alumine osa. Ahju lagi ja põrand. Autokasti, puuri, sulu põrand.
▷ Liitsõnad: ahjupõrand.

reinlender ‹-dri, -drit 2› ‹s›
omaaegne saksa algupära tants rahulikus 2/4-taktis (ka seltskonnatantsuna); selle tantsu muusika. Reinlendrit tantsima. Valsile järgnesid polka, padespann ja reinlender. Orkester mängis reinlendrit.

rock'n'roll [roknroul] ‹-i 21› ‹s›
tempokas 4/4-taktimõõduga seltskonnatants; selle tantsu muusika. Rock'n'roll oli moes 1950. aastate teisel poolel. Tantsiti, mängiti rock'n'roll'i.

rumba ‹6› ‹s›
Kuubalt pärinev sünkopeeritud rütmis tants 4/4-taktis (ka seltskonnatantsuna); selle tantsu muusika. Pärast valssi tantsiti rumbat. Orkester hakkab mängima hoogsat rumbat.

saate|laul
laul mingi esituse (näit. tantsu, kombetalituse) saateks

tango ‹6› ‹s›
rõhutatud põhirütmiga, kaheosalises taktimõõdus seltskonna- ja võistlustants; selle tantsu muusika. Aeglane, kiire tango. Tango kujunes habaneerast. Raadio hakkab mängima igatsevat tangot.

tantsima ‹42›

1. üksinda v. koos partneriga hrl. muusika rütmis teat. reeglite järgi liikuma; tantsuga (1. täh.) tegelema; tantsu (2. täh.) esitama. Hoogsalt, kergelt, nõtkelt tantsima. Tantsitakse üksinda, kahekaupa, paaris. Oskab hästi tantsida. Tantsiti lõõtspilli saatel, rumba rütmis. Viis, palus, kutsus, võttis tüdruku tantsima. Tantsib ainult oma naisega. Õhtuti käisime lokaalides tantsimas. Kellega sa lõpuvalsi tantsisid? Istub õhtu läbi seina ääres ja vaatab tantsivaid paare. Görlid vihtusid laval pöörast kankaani tantsida. Tantsib täistallal, kikivarvul. Kükktantsu tantsitakse kükakil. Pulmas uhuti, keerutati kõvasti tantsida. Trambitakse tantsida, nii et põrand põrub. Kaie tantsis peol kingad läbi. Tantsib rahvatantsuringis. Võistlejad tantsisid end lahti avavalsiga. Järgmises balletis tantsib ta peaosa. Vana karu ei õpi tantsima. *Villu tantsis pillimehe väsinuks, Villu tantsis tantsumuru lagedaks. A. H. Tammsaare. || piltl (kellegi) tahtmist täitma. Vanemad tantsivad pojukese tujude järgi. Kongress tantsis, nagu erakonna liidrid käskisid. Küll sa veel tantsid mu käes! Kelle pilli puhud, selle tantsu tantsid. *.. vaata päält, kuidas Hans minu nööri otsas tantsib. B. Alver.
2. karglema, hüplema, vingerdama, keerlema vms.. a. (inimeste, loomade kohta). Hakkas vaimustusest, rõõmu pärast tantsima. Tantsib kannatamatusest, valu pärast kahe jala peal. Karjusime jalalt jalale tantsides klassikaaslastele ergutuslauseid. Jooksis tantsides trepist alla. Kobra tantsib maotaltsutaja vile järgi. Keti otsas tantsis raevukalt klähviv koer. Paarimisajal tantsivad isased sookured üksteise võidu. Ratsanik püüdis tantsivast hobusest jagu saada. Väsimatult tantsivate kihulaste parv. b. (esemete, nähtuste kohta). Paat tantsib lainetel üles ja alla. Vanker hakkas siia ja sinna tantsima. Lõi rusikaga lauale, nii et klaasid tantsisid. Koer pistis punuma, nöörijupp tantsimas taga. Kupjakepp on sajandeid talupoegade seljal tantsinud. Viht tantsib saunalise seljal ja rinnal. Päikesekiirtes tantsis tolm. Tähed, virmalised tantsivad. Leitsakuline õhk virvendas ja tantsis. Kõle tuul võttis hambad suus tantsima. Silme ees tantsisid punased rõngad. Rõõmust tantsiv süda. *Sulg valitseja töntsis lihavas käes roomab ragisedes üle paberi, jättes maha vigasejalgselt tantsivaid tähti. E. Vilde. | piltl. Rahutud mõtted tantsisid peas. Surmavarjud tantsivad lohkuvajunud põskedel.

ette tantsima
(tutvustamiseks, hindamiseks vms.) tantsu esitama. Tantsis uue tantsu rühmale ette. Laseb keerulise kombinatsiooni teistele ette tantsida. Kui kõik rühmad olid oma kava ette tantsinud, läks žürii otsust tegema.

tants|teraapia
med ravi, milles kasut. tantsu

tantsu|kiri
tantsu üleskirjutamiseks kasutatav tingmärkide süsteem

tantsu|kool [-i]

1. tantsualane koolitus; koolkond tantsuõpetuses. Solist näitas eeskujulikku tantsukooli.
2. (tantsu õpetava õppeasutuse kohta). Endine tantsijanna asutas oma tantsukooli.

tantsu|laul
tantsu saatev (rahvalik) laul. Vanad tantsulaulud jäljendasid tihti torupillilugusid.

tantsuline ‹-se 5›

1. ‹adj› tantsuga seotud, sellesse puutuv; tantsule iseloomulik, tantsu olemusse kuuluv; tantsu abil väljendatav; tantsudest koosnev. Rolli tantsuline lahendus lähtub muusikast. Väga tantsuline muusika, rütm. Tantsulise kõnnakuga neiu. Tantsuline liikumine. Treeniti hoolega tantsulisi elemente. Ballett on üks tantsulise eneseväljenduse vorme. Tantsuline pantomiim. Kandidaatide hulgast valiti välja tantsulisemaid 'teistest parema tantsuandega' lapsi.
2. ‹s› tantsija. Peol oli tantsulisi vähevõitu. Tal on süda haige, ega temast õiget tantsulist ole.

tantsu|poos
kehahoiak tantsu ajal, tantsuasend. Baleriin võttis pildistamiseks mitmesuguseid tantsupoose.

tantsu|stseen
hrl. lavastuses v. filmis stseen, milles kasut. tantsu. Ballettmeister viimistleb tantsustseeni.

tantsu|viis [-i]
tantsu meloodia. Poiss oskab viiulil juba mitut tantsuviisi mängida.

tarantella ‹6› ‹s›
kastanjettide ja tamburiiniga saadetav kiiretempoline itaalia paaristants (kolmeosalises taktimõõdus); selle tantsu tempot ja rütmi järgiv instrumentaalpala

tšaardaš ‹-i, -it 2› ‹s›
aeglase sissejuhatusega ja kiireneva temperamentse põhiosaga ungari rahvatants 2/4 taktimõõdus; selle tantsu muusika

two-step [tuu-] ‹two-step'i 21› ‹s›
loomulikul kõnnisammul põhinev seltskonnatants 2/4-taktis; selle tantsu muusika. Two-step'i tantsima. Puhkpilliorkester mängis two-step'i.