[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tamm ‹-e 22› ‹s›

1. meil üldlevinud, peam. puisniitudel ja hajusalt metsades kasvav pealt läikivroheliste lehtedega puu, mille vili on tõru (Quercus). Tammede oksad, koored. Laiavõralised, haralised, jämedad tammed. Põline, püha tamm. Võimas tuhandeaastane tamm. Tamme muhklikud oksad. Eesti jämedaim tamm kasvab Urvastes. Vana tamm oli seest õõnes. Lapsed korjavad tamme alt tõrusid. Tamme peeti pühaks puuks. Istutas poja sünni puhul tamme. Punane, karvane, kastanilehine tamm. Mees on tugev kui tamm. | piltl. Õde-venda on ühe tamme tõrud. Murdunud on meie kirjanduse vana tamm. *Inimkond on suur tamm, okslik ning alatasa kasvav .. V. Adams.
▷ Liitsõnad: kivi|tamm, korgi|tamm, puna|tamm, soo|tamm, täht|tamm, värvitamm; hiid|tamm, püramiid|tamm, raud|tamm, suve|tamm, talvetamm; hiie|tamm, pargi|tamm, põlis|tamm, võsatamm.
2. tammepuit. Tamm on väga vastupidav. Tammest trepp, parkett. Peitsitud tammest mööbel. Tumepruun tammest puusärk. Tamm on talupoja raud.

tamm1 ‹-i 21› ‹s›
pikk ja suhteliselt kitsas massiivne vesiehitis, (hrl. mullast) pais; tee muldkeha. Vesiveski, hüdroelektrijaama tamm. Pikk, võimas tamm eraldab merd jõest. Ojale tehti tamm ette. Tamm tõkestab veevoolu, kaitseb sadamat. Piki jõekallast rajati tamm üleujutuste vältimiseks. Tammi taha tekkis paisjärv. Rajati tammide süsteem kalatiikide tarvis. Tammide nõlvad kindlustati mätastega. Suurvesi lõhkus tammi, murdis tammist läbi. Muhu väina tamm ühendab saart maismaaga. Laiarööpmelise raudtee tamm. Ehitatakse kümnekilomeetrist tammi maantee jaoks. || kopratamm. Kobras on meister tamme ehitama. || piltl (millegi takistava, tagasi v. vaos hoidva kohta). Kaua tagasihoitud mälestused ei püsinud enam tammi taga. Suutis matuste ajal pisaraid tammi taga hoida. *Karini viha murdus suureks nutuks, aga sõnadele ei teinud see tammi ette. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kivi|tamm, muldtamm; häda|tamm, juht|tamm, jõe|tamm, kaitse|tamm, kalda|tamm, maantee|tamm, pais|tamm, piirde|tamm, poldri|tamm, raudtee|tamm, tee|tamm, tõkke|tamm, väina|tamm, ühendustamm.

tamm2 ‹-i 21› ‹s›
kõnek kabe (2. täh.) Valge läks tammi, tammiks 'kabestas kivi'.