[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tald ‹talla 23› ‹s›

1. jala v. käpa alumine pind. a. (inimesel). Poisi paljad tallad. Torkas naela talda, tallast läbi. Talla alla tulid villid. Talla alt sügeleb. Enam ei käinud ta kikivarvul, vaid astus täie tallaga. Mõõdab külalist pilguga ülalt alla, pealaest taldadeni. Üle mitme aasta tundsid kapteni tallad jälle kodumaa pinda. Rütmikas lugu pani tüdrukul tallad kihelema (tantsukihu kohta). Nüüd on vaenlasel tallad tulised (kiire põgenemise kohta). Tegi petisele tuule taldade alla 'ajas petise minema'. Juhan olevat naise talla all 'naise ülemvõimu all'. *Mõõgata kangelane pillas ehmatuse pärast kivi maha ja näitas, et tal jalgade all tallad olid. E. Bornhöhe. b. (loomal). Ilvese tallad on karvased. Karu toetub kõndides tallale. Tigu roomab ja liugub tallal. Hüdra, mollusk kinnitub tallaga pinna külge.
▷ Liitsõnad: jalatald; sarvtald.
2. labajala alumist pinda kattev ja kaitsev jalakatte v. jalatsi osa; sisetald. Suka, soki, põlviku tald. Paksu, õhukese tallaga kingad. Tennisel on riidest pealsed ja kummist tallad. Tallad on läbi kulunud, lahti, irvakil. Laseb kingsepal saabastele uued tallad alla lüüa. Väljast tulles peab tallad hoolega puhtaks kaapima. Lumi krudises taldade all. Säärikutel oli õrn kriuks tallas. Lampjalgade puhul kantakse kumerusega taldu. Pani kummikutesse lambanahast tallad.
▷ Liitsõnad: kinga|tald, saapa|tald, soki|tald, sukatald; kautšuk|tald, kork|tald, kummi|tald, nöör|tald, puutald; pool|tald, vahetald; platvorm|tald, täistald.
3. millegi kandev pind v. osa. a. töö- v. tarberiista alumine pind v. selle alla löödud liist. Saanijalase tald. Rautatud taldadega kelk. Parema suusa tald on hülgenahast. Sepp lõi reele tallad alla. Purjelaeva kiilu alla löödi puust või rauast tald. Taldadel kiikuv häll. Kumera tallaga rupphöövlid. b. tööriista alus; tugi, mille abil masin vm. seadeldis paigaldatakse. Aiaadra tald. Sammuva ekskavaatori tald. Kombaini kopeeriv tald. Võrguhark toetub tallale. c. (muul esemel v. moodustisel). Vundamendi tald 'taldmik'. Mõõdeti tammi talla laiust. Meri pole suutnud kivitarade taldu paigalt nihutada. Rannajää tald.
▷ Liitsõnad: jalase|tald, kelgu|tald, laeva|tald, paadi|tald, ree|tald, saani|tald, suusa|tald, uisu|tald, vokitald; presstald.

taldadele tuld andma vt tuli

talda ~ taldu lakkuma
(kellegi ees) pugema, lipitsema. Kange mees oli: ülemuse talda polnud mingi hinna eest nõus lakkuma. Mida arvata mehest, kes linnaisade taldu lakub?

taldu kulutama
asjatult v. tühjalt käima. Kulutab mööda ametiasutusi käies päevade viisi taldu, aga kasu mitte küünevõrdki.