[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 224 artiklit, väljastan 100.

aed|maasikas

1. bot aiand aedades paljude sortidena kasvatatav maasikas (Fragaria ananassa)
2. selle taime mari. Metsmaasikad on väiksemad kui aedmaasikad.

aed|vorm
aiand mingi taime aias kasvatatav, hrl. selleks aretatud vorm. Kadaka, kuuse, jalaka aedvorm.

ajatama137
aiand taime (v. selle osa) tema puhkeperioodil lehtima või õitsele ajama. Peterselli, sibulat ajatatakse roheliste lehtede saamiseks. Tulbid, hüatsindid jt. ajatatavad sibullilled.

akantus-e 5 või -e 4› ‹s

1. bot Vahemere mail ja troopikas levinud lõhestunud lehtedega roht- v. põõsastaim (ka ilutaim), karusõrg (Acanthus)
2. kunst selle taime stiliseeritud lehevorm ehismotiivina arhitektuuris jm. Akantustega sambakapiteelid.

allohtoon-i 21› ‹s
biol antud ala asustav, kuid teisal tekkinud taime- v. loomaliik

alraun-i 21› ‹s

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

ananass-i 21› ‹s

1. bot troopilisest Ameerikast pärinev lihakate lehtede ja maitsva vilikonnaga rohttaim (Ananas)
2. selle taime suur käbijas vilikond. Ostsin, sõin ananassi.

aniis-i 21› ‹s

1. bot Väike-Aasia päritoluga maitseaine- ning ravimtaim (Anisum vulgare)
2. selle taime viljad maitse- ning raviainena

arbuus-i 21› ‹s

1. bot suurte söödavate viljadega ning lamavate vartega taim (Citrullus vulgaris)
2. selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili. Sõime arbuusi.

aretus|liin
põll aiand (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe isassugulooma järglased

autohtoon-i 21› ‹s

1. algelanik, pärismaalane
2. biol antud alal tekkinud ja seal praegugi leiduv taime- v. loomaliik

baklažaan-i 21› ‹s
bot
1. India päritolu tomatitaoline köögiviljataim (Solanum melongena)
2. selle taime piklik vili

bambus-e 5 või -e 4› ‹s
bot puitunud kõrrega puukujuline (sub)troopikataim; selle taime kõrrepuit. Bambusi on umbes 600 liiki. Bambusest suusakepid, õngeridvad.

banaan-i 21› ‹s

1. bot kuni 10 meetri kõrgune hiiglasuurte, sageli rebestunud lehtedega troopiline rohttaim (Musa)
2. selle taime piklik, kollasekooreline suhkru- ning tärkliserikas vili. Sõin banaani.

bataat-taadi 21› ‹s
bot
1. söödavate juuremugulatega troopika ja subtroopika köögiviljataim, maguskartul (Ipomoea batatas)
2. selle taime söödav juuremugul

binaarne-se 2› ‹adj
kahest osast koosnev; kahend-. Binaarne nomenklatuur biol K. Linné poolt kasutusele võetud taime- ja loomaliikide nimetamisviis (nimetus koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist).

bioloogia1› ‹s
teaduste kompleks elusloodusest ning elu kõikidest avaldusvormidest || (teat. liigi, looma v. taime eluviisi, eluprotsesside jne. kohta). Põllukultuuride, kartuli bioloogia. Nende viiruste bioloogiat ei tunta veel küllaldaselt.
▷ Liitsõnad: eksperimentaal|bioloogia, hüdro|bioloogia, kosmose|bioloogia, mikro|bioloogia, molekulaar|bioloogia, radio|bioloogia, rakendus|bioloogia, üldbioloogia.

botaaniline-se 5› ‹adj
botaanikaga seotud, seda käsitlev, selle valdkonda kuuluv, taime-. Botaanilised uurimused. Muru botaaniline koostis.

diaspoor-i 21› ‹s

1. bot taime levimisvõimeline osa, levis. Diaspoorideks võivad olla eosed, seemned, viljad, mugulad.
2. geol harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid

eksoot-soodi 21› ‹s
biol võõramaine (eriti lõunamaine) taim v. loom, ka taime- v. loomaliik. Pargi 50 põõsaliigi hulgas on mitmeid eksoote. Eksootidest on meil metsakultuuris kasvatatud ebatsuugat, lehist ja nulgu. || (inimese kohta). *.. Pariis oli rahvusvaheline linn. Kõige valgeverelisemast põhjamaalasest kõige värvilisema eksoodini! F. Tuglas.

elu11› ‹s

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu seeseitavas lauses(mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

elu|iga [-ea]

1. inimese, looma v. taime elu kestus, aeg sünnist surmani. Pikk, lühike eluiga. Inimese keskmine eluiga. Sport pikendab inimese eluiga. Üle 100-aastase elueaga kilpkonnad. Üheaastaste lillede eluiga kestab kevadest sügiseni. || millegi eksisteerimise kestus. Keravälgu eluiga on keskmiselt 3–5 sekundit. Kuumas kuivatamine lühendab jalatsite eluiga. || eluaeg, kogu elu. *Seda tõotust olen pidanud terve eluea, kui raske see noormehena ka on olnud. J. Parijõgi.
2. aeg sünnist käesoleva momendini; vanus. Nukuteatri eluiga ei ole veel kuigi pikk. *.. seda olid talle õpetanud ta kümneaastase eluea kogemused. V. Beekman. *450 aastat – eestikeelse trükitud raamatu eluiga – tundub tohutu pika perioodina. P. Rummo.
3. teat. järk eluajast. Varasemas elueas põetud haigused. *Nende isa .. tabas paremas elueas äkki surm .. F. Tuglas (tlk). *Kogu elatud elust langes sõja arvele iga kuues päev, teadlikku eluiga arvesse võttes aga – terve noorpõlv. E. Sõel.

elu|kooslus
biol teatavat elupaika asustav taime- ja loomaliikide kogum, biotsönoos

emakas-ka, -kat 2› ‹s

1. anat naise v. emaslooma suguelund, milles toimub loote areng (uterus)
2. bot viljaleh(t)e(de)st moodustunud emassuguorgan taime õies

endemism-i 21› ‹s
biol taime- v. loomaliikide esinemine suhteliselt väikesel maa-alal, kus nad on välja kujunenud, päriskodusus

grotesk-i 21› ‹s

1. kirj kunst inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos. Leidlik, tabav grotesk. Groteski kalduv lavastus. Selles portreebüstis on tublisti groteski. *Kentsakad lood, mis juhtuvad vaikses puhkekodus „Valge šampinjon”, on teritatud groteskini. H. Lumet.
2. kunst mitmesugustest looma-, taime- jm. motiividest kujundatud fantastiline ornament
3. trük groteskkiri

haabitus-e 5› ‹s
biol inimese, looma, taime välislaad; kehaehituse tüüp

haav-a 23› ‹s

1. naha v. limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus. Suur, lahtine, värske, veritsev haav. Sügav, pindmine haav. Haav on kerge, ohtlik, paranematu, surmav. Haava puhastama, siduma. Haav teeb valu. Ta käed ja jalad olid haavades. Mees suri lahingus saadud haavadesse. Haavas on põletik. Haav mädaneb, on halvaks läinud. Haavast jookseb verd, mäda. Arst kõrvaldas haavast mürsukillu. Haavale tuleb panna steriilne side. Ta ravib kodus oma haavu. Haav on paranenud, kinni kasvanud, armistunud. Koer lakub oma haavu. | piltl. Autoratas on jätnud rohukamarasse inetu haava. || taime välispinna ja selle aluste kudede mehaaniline vigastus. Vaigu saamiseks lõigati mändidesse haavad.
▷ Liitsõnad: killu|haav, kuuli|haav, laske|haav, lõike|haav, lömastus|haav, muljumis|haav, noa|haav, operatsiooni|haav, puremis|haav, pussi|haav, põletus|haav, raie|haav, rebimis|haav, riivamis|haav, söövitus|haav, torkehaav; kõhu|haav, külje|haav, liha|haav, naha|haav, pea|haav, rinnahaav.
2. piltl tugeva hingelise vapustuse, raske elamuse, kahjustuse vm. jälg. Esimese armastuse nurjumine lõi ta hinge, südamesse valusa haava. Pole tarvis vanades haavades urgitseda. Milleks minevikku meenutada ja vanu haavu lahti käristada. Aeg parandab haavad, aga jätab armid.
▷ Liitsõnad: armu|haav, hinge|haav, sõjahaavad.

haisema42 või 37
haisu eritama ning levitama. Tökat, väävelvesinik haiseb tugevasti. Kala, liha on haisema läinud. Jalad haisevad. Tema hingeõhk haiseb. Haiseb kui tõhk. Mees haises liikva, viina, õlle järele. Muldonnis haises tubaka ja puskari järele. Rõivad haisesid higist ja mustusest. Vängelt haisev solgiauk, vedelik. *Hämar kivine koobas haises kopitanud õlgedest ja rotisõnnikust. A. Sinkel. | (taime- ja seenenimetustes). Haisev jooksjarohi, kress, kurereha. Haisev heinik, kollanutt, pilvik, pisisirmik. | piltl. Haisev 'räpane' tehing. Enesekiitus haiseb. Ega raha ei haise.

harilik-liku, -likku 30› ‹adj

1. sageli esinev, toimuv v. kasutatav, üldine, tavaline, laialt levinud, mitteharukordne. Harilikust soojem talv. Kõige harilikumad haigusnähud. Üks harilikumaid lastehaigusi. Kuusk ja mänd on meie harilikumad okaspuud. Lennuk on tänapäeval harilik liiklusvahend. Külmad talved on Siberis päris harilikud. Vitsaga karistamine oli tollal harilik asi. *..peenardel kasvas üsna harilik aedvili: porgandid, peedid, kaalikad.. M. Metsanurk. || oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisem, selline, mille kõrval on tavaliselt (haruldasemaid) eriliike ja -vorme. Harilik, tindi- ja värvipliiats. Harilikud ja kümnendmurrud. Harilikud ehk kümnendlogaritmid ja naturaallogaritmid. Harilikust ja värvilisest klaasist vaas. Harilik ja tehisjää. See on elektri-, mitte harilik saag. Harilik krohv, tellis. Kas valida harilik või poolpaks kiri? Täna on harilik tööpäev. Harilik surelik. Harilik kodanik. Tal on nii harilik nägu, välimus. *Mina olin lihtsa näoga, tugev ja harilik laps, alati terve ja heas tujus.. L. Promet. | (paljudes taime- ja loomaliikide nimetustes). Harilik haab, mustikas, kukeseen. Harilik kärnkonn, pärlkana, võraürask.
2. harjumuspärane, kindlakskujunenud, sissejuurdunud. Harilik ilme, naeratus näol. Ärritatuna ei suutnud ta säilitada oma harilikku hääletooni. Harilikud askeldused, toimetused. Ärgati harilikul ajal. Elu läheb harilikku rada. Jõudsin tööle harilikust varem. H. Treffneri eragümnaasium ei olnud õppeasutus harilikus mõttes. *Väikelinn elas oma kõige harilikumat argipäeva. J. Semper.

hernesherne 19› ‹s

1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2.hrl. pl.selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. ||hrl. liitsõna järelosanapiltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3.liitsõna järelosanabot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.

hõimkond-konna 22› ‹s

1. biol kõrgeim üksus taime- ja loomasüstemaatikas, jaguneb kas klassideks v. alamhõimkondadeks. Sõnajalgtaimede, paljasseemnetaimede, katteseemnetaimede hõimkond. Ainuraksete, keelikloomade hõimkond.
▷ Liitsõnad: alamhõimkond.
2. hrv suguvõsa, sugulaskond. *Ühte vanemat naist.. ümbritses [perroonil] terve hõimkond.. V. Gross.
3. keel oletatavas suguluses olevate keelkondade rühm

iduidu 11 või eo 27› ‹s

1. taime esimene arenemisaste (hrl. seemnest), idand. Seeme ajab idusid. Kresside esimesed idud on juba väljas. Idud on oma nina mullast välja torganud.
▷ Liitsõnad: kartuliidu.
2. bot taime alge seemnes. Idu koosneb idujuurest, iduvarrest, idupungast ja iduleh(ted)est.
3. millegi alge; algusjärk. Kahtluse idu südames. Uue elu eod. Tuli kustutati juba eos. Mässukatse nurjus juba eos. Eos olevad konfliktid. Skandaal summutati juba eos. *Ta välimuses, hoiakus ja kombeis oli eos tulevane kodanlik kaadriohvitser. J. Semper.
▷ Liitsõnad: algidu.
4. pisik, mikroob. *Seal tuli veel armastus ja abielu.. ühe lauljannaga, kellel olid juba tiisikuse eod rinnus. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: haigusidu.
5. kõnek (sõimusõnana). *„Lase lahti, igavene idu!” karjus Nele ja lükkas Ivari mütsudes vastu prügitünni. A. Pervik.

idu|pung
bot idu osa, millest areneb taime maapealne põhiosa

idu|vars
bot idu osa, millest areneb taime varre alumine osa

iludus-e 5› ‹s

1. ilus inimene (hrl. naine), kaunitar. Silmapaistev, täiuslik iludus. Blond, brünett, sinisilmne iludus. Päris iluduseks tüdrukut pidada ei saanud. || (looma, taime, eseme vm. kohta). Kaske peetakse põhjamaa metsade iluduseks. *Otsekui kahjugi hakkas niisugust iludust kotti pista ja pannile saata. Kuid kala on kala. R. Sirge.
2. ilu, kaunidus, veetlus. *Iludust jumaldas ta, õigust ei tuletanud ta mitte kunagi meelde.. A. H. Tammsaare. *Sind nägin tarretuses seisatlevat, / mu ihu iludusi imetlevat. M. Under.

ingver-i, -it 2› ‹s

1. bot suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale)
2. selle taime kuivatatud juurikas droogi v. maitseainena

ise|tolmlema
bot tolmlema nii, et emaka viljastavad sama õie (v. sama taime teiste õite) tolmuterad

istutama37

1. taime esialgsest kasvukohast uude, alatisse kasvukohta paigutama; (sibulat) mulda kasvama panema. Lilli, puid, põõsaid istutama. Kapsaid istutama. Istutas hauale mõne võõrasema. Istutas kogu peenra roose täis. Käisime metsa istutamas. Ants istutas aianurka väikese vahtra. Augusti lõpul istutatakse hüatsindisibulad uuesti mulda. | piltl. *Loodus oli ta lõuale istutanud väikese käsna.. J. Semper.
2. istuma panema. Istutas noormehe enda kõrvale koolipinki. Istutas sõbra paadipärasse, toolile, leentooli, pehmesse tõlda. Tüdruk istutas end sängi jalutsisse. Maamehed istutasid end maja kivitrepile. | piltl. *Aga rätikut ta ei tahtnud, vaid istutas juustekuhilale väikese ümmarguse padamütsi.. L. Vaher.
3. piltl kellessegi midagi juurutama v. sisendama, kedagi millegagi nakatama, kelleski millelegi alust panema. Kellessegi mingit mõtet, usku, harjumust istutama. See istutas meisse paraja annuse ärevust, hirmu. Ema istutas pojasse omaenda aususe ja õigluse. Õpetaja oli klassikollektiivi istutanud mõnedki huvialgmed. Ebaõiglane karistamine oli poisisse istutanud jonni ja kangekaelsust.
4. med kude teise paika siirma, siirdistutama, siirdama. *Säilinud ühissapijuha ja kõhunäärme osa istutatakse peensoole lingu.. V. Rätsep.

jahu|kaste [-kaste]
bot aiand taimehaigus, mille puhul parasiitseened katavad valge jahutaolise kirmena taime lehti vm. maapealseid osi. Kõrreliste jahukaste.
▷ Liitsõnad: karusmarja-|jahukaste, roosi-|jahukaste, õunapuu-jahukaste.

jooksva|rohi
mitme jooksva arstimiseks kasutatud taime (kibe tulikas, harilik maasapp, jooksjarohi) rahvapärane nimetus

juur-e, -t 34› ‹s

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

juurestik-tiku, -tikku 30› ‹s
bot taime juurte kogum, juurte süsteem. Tugev, nõrk, pindmine, sügaval paiknev juurestik. Rabarb(e)ri juurestik on hästi arenenud. Eukalüptil on võimas juurestik.
▷ Liitsõnad: narmas|juurestik, sammasjuurestik.

kael-a 29 või -a 23› ‹s

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3.hrl. sisekohakääneteskasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a.illatiivisülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d.illatiiviskõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4.liitsõna järelosanamärgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

kahkjas-ja, -jat 2› ‹adj
kahvatu (1., 2. täh.). a. (näojume kohta). Haiglane kahkjas nägu, näojume. Mehe pale muutus kahkjaks. b. (valguse v. värvuse kohta). Koiduaegne kahkjas valgus. Kahkjas hämarus, kuma. Kahkjas kuu. Taevas tõmbus üha kahkjamaks. Kahkjas liiv, rohi, pilliroog. Kahkjate juustega mees. *Ja aknaruutu imbub koidu kahkjat lillat. E. Vetemaa. | (taime-, seenenimetustes). Kahkjas tarn, piiphein. Kahkjas riisikas, ebaheinik.

kambium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
bot koorealune õhuke paljunevatest rakkudest kude, mille abil toimub taime jämeduskasv, mähk
▷ Liitsõnad: korgikambium.

kanep-i 2› ‹s

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

kants-u 21› ‹s
murd
1. taime tüügas, konts [-u]. Niidetud põllul ei saa paljajalu käia, kantsud torgivad.
2. kannikas. *Lõikad kõrgelt pätsilt krõbiseva kantsu .. E. Rängel.

karv1-a 23› ‹s

1.hrl. pl.loomade ja inimeste naha niitjas sarvainest moodustis (inimestel ihu-, juukse- v. habemekarv). Koera, jänese, kitse karvad. Kass ajas karvad turri. Käsivarsi, rinda katsid tumedad karvad. Tal on juustes, kõrva ääres juba mõned hallid karvad. Ihul oli karvadega sünnimärk. Mees oli karva(desse) kasvanud 'pikkade juustega ja habetunud'. Kael on karva(desse) kasvanud. Kratsib, sasib sõrmedega karvades. Kaklejad haarasid teineteisel karvust kinni. Ajab nii hinge täis, et kargaks talle kas või karvu kinni. Katkus endal meeleheites karvu. Pintsaku peal oli paar karva.
▷ Liitsõnad: alus|karv, kompe|karv, laka|karv, looma|karv, nurru|karv, pealis|karv, traat|karv, turjakarv; habeme|karv, häbeme|karv, ihu|karv, juukse|karv, kukla|karv, kulmu|karv, näo|karv, ripsme|karv, silma|karv, vurrukarv.
2.sg.karvkate, karvad (hrl. loomal). Pulstunud, tokerja, sassis karvaga kass. Kähara, lokkis karvaga puudel. Hobusel on lühike, sile karv. Hästi toidetud loomade karv läigib. Põdral on jõhvjas karv. Oraval on suviti pruun karv. Lehmadel oli veel vana karv tuustakutena seljas. Kasukal oli karv väljapoole. Nahad annavad, ajavad karva. Karva võtma 'tapetud seal karvu kõrvaldama'. Vesi nii tuline, et võta või karva. Hunt ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
▷ Liitsõnad: alus|karv, okas|karv, pealis|karv, suve|karv, talve|karv, villkarv.
3. bot taime (ka seene) kattekoe niitjas (harunenud) väljakasve, trihhoom. Karvadega kaetud lehed, vars. Valge riisika servadel leiduvad pikad rippuvad karvad.
▷ Liitsõnad: haake|karv, juure|karv, katte|karv, kõrve|karv, näärme|karv, siid|karv, taime|karv, udekarv.
4. piltl hrv karvake, õige natuke. Mitte karva pole siin midagi head. *Noh, siin puudus veel poole karva võrra, et ... H. Sergo.

karvane-se 4› ‹adj

1. (rohkete) karvadega kaetud; karvadesse kasvanud (s.o. habetunud, pikajuukseline). Karvane loom, koeranäss. Oraval on lai karvane saba. Karvane mardikas, ämblik. Karvane kämmal, käsivars, rind. Hästi karvased sääred. Mehe põsed ja lõug olid enamasti karvased 'raseerimata'. Karvane kasukas, müts, krae. Villane lõng, riide vasak pool on karvane. Karvaste lehtedega taim. Mõnedel taimedel on karvased seemned. *.. madame Lemercier' salongis võis kohata kõige karvasemaid boheemlasi .. K. Ristikivi. |substantiivseltkõnek (pikajuukselise, habetunud, karvadesse kasvanud nooruki kohta). Noorte tantsuõhtule trügis sisse kamp nokastanud karvaseid. | bot (taime-, seenenimetustes). Karvane hunditubakas, lipphernes, piiphein, naistepuna. Karvane kannike. Karvane sõstar. Karvane riisikas. || piltl ebasile, nagu karvadega kaetud. Hööveldamata laua pind on karvane. Kaar ei tohtinud niitjal karvane olla.
▷ Liitsõnad: karedakarvane.
2. kõnek ebasõbralik, lahkusetu, karune; tõre, pahur. Kaaslaste vastu oli ta üsna karvane. Mees on võrdlemisi karvases tujus. Teiste norimine teeb Tõnise karvaseks. Niisuguse jutu peale läks meel veelgi karvasemaks. || toores, jäme, vulgaarne. Karvased vandesõnad. Tulijaile lendas vastu karvaseid märkusi. Ilgub kahjurõõmsat karvast naeru. || (ilmastiku kohta:) halba ennustav, halb, paha. Ilm muutus õhtupoolikul järjest karvasemaks. *Meri polnud kuigi karvane ja seepärast jõudsime edasi päris hästi. H. Sergo.
3. kõnek hrv rikas, jõukas. *Kuus või seitse tükki neid ju kogu suure kihelkonna kohta linnas gümnaasiumis käib, aga need on hoopis teist sorti, karvasemate inimeste lapsed. A. Hint.

kasv-u 21› ‹s

1. kasvamine, organismi ja ta osade massi ja mõõtmete suurenemine. Taimede, loomade kasv. Juuste, küünte kasv. Kasv aeglustub, lakkab. Taime kasv jäi kinni, kängu. Hea kasvuga puu. Pojenge kasteti kasvu ajal virtsaveega. || (üldisemalt:) suurenemine, lisandumine, laienemine, täienemine vm. Rahvastiku, linnade, linnaelanikkonna pidev kasv. Erakonna, organisatsiooni kasv. Tööstuse, kaubanduse, toodangu edasine kasv. Tööviljakuse kiire, järsk kasv. Spordimeisterlikkuse, teadlikkuse kasv. Spetsialistide osatähtsuse kasv. Tööpuuduse kasv.
▷ Liitsõnad: habeme|kasv, heina|kasv, juukse|kasv, jämedus|kasv, karva|kasv, kõrre|kasv, mugula|kasv, rohu|kasv, taime|kasv, vilja|kasv, ädalakasv; juurde|kasv, järel|kasv, pealekasv.
2. kehakasv, kogu (eriti pikkuses). Suurt, keskmist, lühikest, lüheldast, väikest kasvu mees. Mees oli pikka kasvu. Ta on kasvult väike, pikk, suur, minust lühem. Saleda kasvuga neiu. Sihvaka kasvuga noormees. Kasvult, kasvu poolest alla, üle keskmise mees. Poiss on juba täismehe kasvu. Lapsed olid ühte kasvu. Tohutu kasvuga mehemürakas. Jõudis kasvus vennale järele. Tüdruk kasvas ruttu oma kasvu täis. Väikest kasvu hobused. Taimed, päevalilled aina viskasid kasvu juurde. || inimkeha pikkusest lähtuv rõivastusesemete pikkusjärk. Ülikond nr. 52, III kasv.
▷ Liitsõnad: hiid|kasv, hiigel|kasv, hiigla|kasv, keha|kasv, kääbuskasv.
3. taime noor (aasta jooksul kasvanud) oksa v. ladva jätk; võsu. Kuuskede ja mändide noored kasvud. Kitsed ja põdrad söövad noorte puude kasve. Känd, lepp ajas tugevasti kasve. Väänroosi õied arenevad eelmise aasta kasvudel.
▷ Liitsõnad: aasta|kasv, männikasv.
4. mingi taim üldse, hrl. rohttaim. Kõrkjataolised rohelised kasvud. Ujuja takerdus mingisugustesse kasvudesse. *Matšeetega rajas ta teed läbi rohu, pilliroo ja tihedate kasvude .. E. Heinaste (tlk). *Aga siis kuivab ka järv, ei ole teda enam teps ja asegi kattub kasvude ja kõrgete puudega. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: soo|kasv, vee|kasv, vään|kasv, väätkasv.

katte|kude
bot taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude

keskmine-se 5 või -se 4

1.adjruumiliselt millegi keskkohas, keskel v. vahel paiknev. Raba keskmine osa on kõrgem. Toa keskmine aken. Akna keskmine ruut. Pea kolmest mehest keskmist silmas! Hõõrus pöialt vastu keskmist sõrme. Viljakestas võib eristada pealmist, keskmist ja seesmist kihti.
2.adj(hrl. kolme üksuse v. indiviidi korral:) ajaliselt (v. vanuselt) vahepealne. Keskmine kiviaeg, rauaaeg. Noorem, keskmine ja vanem kooliiga. Vanem põlvkond mäletab neid aegu hästi, keskmine vaid juttude järgi. (Vanuselt) keskmine vend, poeg. Keskmistes aastates 'keskeas' mees.
3.adjomadustelt v. näitajatelt kahe äärmuse (hea ja halva, suure ja väikese, raske ja kerge, kõrge ja madala vms.) vahepealne. Keskmise kvaliteediga toodang. Keskmise headusega maa. Tervis on tal keskmine. Lauluhääl on Juhanil alla, üle keskmise. Näitlejate mäng oli keskmine. Koolis oli ta keskmine õpilane. Keskmise piimaanniga lehm. Kartulisaak on tänavu keskmine. Sissetulek, palk, hind on keskmine. Olen keskmist kasvu. Keskmise kaldega katus. Sõitis keskmise kiirusega. Keskmise karedusega vesi. Keskmine remont. Mehed olid päris keskmises tujus. Keskmise keerukusega, raskusega ülesanne. Maavärinad jagatakse nõrkadeks, keskmisteks ja tugevateks. Keskmise astme õppused. Keskmine register (muusikas). *..pole virk ega pole laisk, ka on tema vaimuanded keskmised.. O. Luts. | (taime-, putukanimetustes jm.). Keskmine teeleht, maran, värihein, ristik. Keskmine vesimardikas. || mitte millegi poolest eriti silmatorkav, tavaline. Ta oli keskmine, enesega rahulolev ametnik. Elab keskmise kodaniku keskmist elu. Keskmine tallinlane. Keskmine ameeriklane. Välimuselt ja olemiselt on ta täiesti keskmine inimene.
4.adjmatemaatilist, statistilist keskmist (5. täh.) osutav v. väljendav. Keskmine kasum. Toodete keskmine omahind. Keskmine kuupalk, töötasu. Palk oli keskmisest madalam, kõrgem. Aasta, kuu, ööpäeva keskmine temperatuur. Mäestiku keskmine kõrgus. Järve, India ookeani keskmine sügavus. Vastsündinute keskmine raskus. Keskmine eluiga. Keskmine külvipind. Osavõtjate keskmine vanus oli 43 aastat. Koolitunnistuse keskmine hinne 'hinnete keskmine'. Rahvastiku keskmine tihedus 'mingi territooriumi rahvaarvu ja pindala suhe'.
5.smat tase, mille ümber uuritava tunnuse väärtus kõigub. Aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline keskmine. Statistiline keskmine.
▷ Liitsõnad: ruutkeskmine.

kesk|rood [-roo]
bot taime lehe keskmine rood, rootsu jätk. Lehe keskroost hargnevad külgrood.

kevade|kuulutaja1› ‹s
oma ilmumise v. esinemusega kevade lähenemise, saabumise kuulutaja (hrl. linnu, ka taime kohta). Lõoke, kuldnokk ja linavästrik on esimesi kevadekuulutajaid. Paiselehed on varasemaid kevadekuulutajaid.

kibe-da 2

1.adjteravalt mõru, viha. Viin, pipar on kibe. Kibe kui tubakas. Võttis lusikatäie kibedat rohtu. Metsõunapuu õunad on enamasti kibedad ja hapud. Seisnud või võtab kibeda maitse. Rohkest suitsetamisest on suu kibe 'suus on kibe maitse'. Talle pakuti pudelit: „Säh, tee suu kibedaks!” „Kibe, kibe!” hüüdsid pulmalised – ja noorpaar suudles. | bot (taime- ja seenenimetustes). Kibe tulikas, piimalill, käbikõrges. | piltl. Teenija leib on kibe. Hüvastijätul oli juures mingi kibe kõrvalmaik.
▷ Liitsõnad: pipar|kibe, sapp|kibe, tulikibe.
2.adjnina limaskestale v. silmadele teravalt mõjuv. Kibe suits pani läkastama ja silmad vett jooksma. Kibe tukiving. Õhus oli kibedat kärsahaisu. Kibe piibupigi lehk.
3.adjkipitav, pisut v. torkivalt valus. Kurk on pisut kibe. Silmad on lugemisest kibedad. Nahk on päevitamisest kibe. Jalatallad on käimisest kibedad. Ega see valus olnud, ainult natuke kibe. Kibedad valuhood panevad haige oigama. *Äkki tundis ta kibedat valu sõrmis, mis küünalt hoidsid: tuli puudutas küüsi. F. Tuglas. || sellist valu tekitav. Jood on haava peal kibe. Mida armsam laps, seda kibedam vits. *Ainult elu enda kibedad vitsad võivad Ferdinandi-taolisele inimesele mõistuse pähe panna. P. Kuusberg. || valu v. ebameeldivat tunnet ilmutav v. väljendav. Ta kannatas valu ära ega teinud kibedat nägugi. Tegi viina võttes kibeda näo. *.. seekord pole [vitsasaamisel] kuulda Luteruse ähkimist, vaid kibedat kisa. O. Luts.
4.adjraske, ebameeldiv taluda. Põua-aasta oli kõigile kibe. Ta on küllalt kibedaid päevi näinud. Kitsi peremehe juures oli teenijate elu kibe. Kurtis oma kibedat saatust. Kibedad kannatused, katsumused, läbielamised, kogemused. See oli talle kibe õppetund. Kibe oli seda kuulda, näha. See on kibe tõde. Kibe puudus, häda, ülekohus, ebaõiglus. *Keset lahinguvälja, kuhu ta kogu aja jäi, kõige suuremaid poisse [= vastaseid] oma hooleks võttes, oli temal muidugi kõige kibedam. O. Luts. || raskete v. ebameeldivate sisemiste läbielamistega, kibestumisega seotud. Kibe kurvastus, hingevalu, meeleheide, lein, üksindustunne. Ütles seda kibeda kahjutundega, kahetsusega. Kibe nutt, silmavesi. Kibedad pisarad. Hoolimatus teeb meele kibedaks. Tegi endale kibedaid etteheiteid. Ta näol paistis kibe solvumistunne, pettumus. Mehel oli kibe joon suunurkades, kibe ilme, kibe naeratus näol. *Jullil ei olnud sellest eriti kahju, kuid natuke kibe oli siiski. E. Rannet.
5.adjterav, salvav, sapine. Kibe märkus. Kibedad pilkesõnad. Nendes sõnades oli kibe pilge. Tal oli kibe vastus keelel. Kibe sõna kihutab vihale. *.. tahtis siis midagi kibedat ja etteheitvat öelda. A. H. Tammsaare.
6.adjkange, kõva, suur, äge. Kibe külm. Mere ääres on üsna kibe tuul. Meestel oli kibe nälg, janu. Kibe vajadus millegi järele. Naisi vaevas kibe uudishimu. Jaanil oli kibe rutt. Kibe vaidlushoog, sõnavahetus. Linna pärast käisid kibedad lahingud. Kibe lööming, kähmlus, võitlus. *Üks iseäranis kibe „Sakala” vaenlane oli näiteks Lüganuse kiriku õpetaja praost Vogt. E. Jansen. || kõnek (mingi tegevuse v. oskuse poolest). Kibe töömees. Ta oli kibe kuduma. Kibe spets omal alal. Vastane oli ka kibe poiss, temaga polnudki kerge toime tulla. *Ohoh, ma ei teadnudki, et sa nii kibe vene keele mees oled! S. Rannamaa.
7.adjtegevusrohke ja kiire. Ehitusel, põllul käis kibe töö. Kibe kesakünd, viljakoristus, kartulivõtt. Kibe marjakorjamine. Köögis on käimas kibe toiduvalmistus, pühade-eelne kibe askeldus. Mesilased olid kibedas tegevuses. Algas kibe sekeldus, otsimine. Kibe heinaaeg. Kõige kibedamad päevad olid enne eksameid. Jäi haigeks kõige kibedamal tööajal. || kõnek kiire; kiireloomuline. Sinna on oma pool tundi kibedat käiku. Hakkas kibeda sammuga astuma.
8.skõnek viin. Muidu hea mees, aga armastab liiga palju va kibedat. *Kõrtsimees, pool toopi kibedat ja kuus kalja! E. Vilde.
9.skõnek kiirus, rutt. Tee, kuidas jõuad; kibedat selle asjaga ei ole. *Noh, siis hakake tööle. Ütlesite ju, et teil alati kangesti kibe on. O. Luts. *Pole vanahärral selle kohviga nii kibe taga midagi. A. Jakobson.

kirju6 või 1› ‹adj

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kollane-se 4

1.adjvõilille õite, sidruni, õlgede värvi. Kollane värv, värvus. Liiva-, vahakarva kollane. Kollane liblikas, seen. Valminud murakad, varsakabja õied on kollased. Taevas on suur kollane täiskuu. Kollane pael, pluus. Väävel on kollane. Kollane kui sidrun. Nõlvak oli võililledest kollane. Fooris põles kollane tuli. Nahal on kollane laik. Kaselehed läksid juba kollaseks. Haige oli näost kollane. Laiguti on oras kollaseks tõmbunud. Sõrmed on suitsetamisest kollased. Belgia koondise jalgrattur sõitis kollases liidrisärgis. Kollane pass, pilet 'endisaegne lõbunaiste kollasevärviline tunnistus'. Kollane rass 'mongoliidse põhirassi endisaegne nimetus'. *.. kuidas nad noort inimest närisid, aina kadedusest, suurest kollasest kadedusest! L. Kibuvits. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Kollane mesikas, käoking, võhumõõk, vesikupp, kivirik, karikakar, ülane, hobukastan. Kollane pilvik, lehtrik, hüüvik, kärbseseen. Kollane teetigu, anakonda.
▷ Liitsõnad: ere|kollane, erk|kollane, hallikas|kollane, hele|kollane, kahkjas|kollane, kahvatu|kollane, kuum|kollane, käre|kollane, mahe|kollane, matt|kollane, mürk|kollane, pruunikas|kollane, punakas|kollane, rohekas|kollane, roosakas|kollane, särav|kollane, tuhkjas|kollane, tuhm|kollane, tuli|kollane, tume|kollane, valkjas|kollane, õrnkollane; apelsin|kollane, kanaari|kollane, karikakar|kollane, koor|kollane, kreem|kollane, kuld|kollane, leek|kollane, merevaik|kollane, mesi|kollane, messing|kollane, oliiv|kollane, päevalill(e)|kollane, pärgament|kollane, safran|kollane, sapp|kollane, sidrun|kollane, sinep|kollane, tibu|kollane, vaha|kollane, vask|kollane, või|kollane, võilill(e)|kollane, väävel|kollane, õlgkollane.
2.adjpõnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu-. Kollane kirjandus, ajakirjandus. *Mainiksin sopakirjanduse ja muu kollase kõmuloomingu kasvu .. J. Barbarus.
3.ssee, mis v. kes on kollane (1. täh.). a. kollane värvus; kollane värv v. värvaine. Kaskedes on juba rohkesti kollast. Kollasega värvima. b. kõnek kollasesse rassi kuuluv inimene. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. c. kõnek munakollane, rebu. Munad löödi katki – valge ühte, kollane teise tassi.
▷ Liitsõnad: kaselehe|kollane, lehekollane; kaadmium|kollane, kroomkollane.

koriander-dri, -drit 2› ‹s

1. bot Vahemere maade sarikõieline rohttaim, mida kultiveeritakse ka maitsetaimena (Coriandrum)
2. selle taime vürtsised seemned maitseainena

krapp2krapi 21› ‹s

1. bot Vahemere maades, ka mujal kasvav punast värvainet andev taim, punavärvik (Rubia tinctorum)
2. selle taime juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

ksüleem-i 21› ‹s
bot taime juhtkimbu puitosa

kuiv|laiksus-e 5 või -e 4› ‹s
põll aiand taimehaigus, mille puhul tekivad taime lehtedele laienevad pruunid laigud

kurkkurgi 21› ‹s

1. lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v. kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus). Varane kurk. Kurki, kurke kasvatama. Kurgid istutati lavadest peenardele. Külm võttis kurgid ära. Kurke kasteti iga päev.
▷ Liitsõnad: avamaa|kurk, kasvuhoone|kurk, lava|kurk, peenrakurk.
2. selle taime toiduks tarvitatav vili. Suured, väikesed kurgid. Hapendatud, marineeritud kurgid. Kurke sisse tegema, soolama. Ta müüb turul kurke. Ostsin kaks kilo kurke, turult värsket kurki. Kurkidest, kurgist sai tänavu head raha.
▷ Liitsõnad: hapu|kurk, pipra|kurk, soolakurk.

kõdu|muda
taime- ja loomajäänuste kõdunemisel tekkinud muda

kõrg|leht
bot taime ülemises osas õite läheduses asetsev leht. Õievarrele kinnituvad ülastel ainult kõrglehed.

kõrkjas-ja, -jat 2› ‹s
kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus). Jõekäärus kasvab kõrkjaid ja vesiroose. Paadinina tungis läbi kõrkjate. Kõrkjatest katus. Kõrkjatest punutud toolipõhi. Järv on kõrkjaisse kasvanud. | (kogumõistena). Järvesopp on kõrkjat täis kasvanud. *Ta vaatleb mulluses kõrkjas solistavaid särgi.. R. Vellend. ||pl.seda taime täis kasvanud ala, kõrkjastik. Kõrkjatest tõusid lendu pardid. Kõrkjates lõi kala sulpsu. Ta peitis end kõrkjatesse.
▷ Liitsõnad: järve|kõrkjas, metskõrkjas.

kärna|lill
mitme taime (näit. lepiklille, tulika, raudrohu) rahvapärane nimetus

kääbus|kasv
inimese, looma v. taime ebatavaliselt väike kasv, nanism. Haiguslik, pärilik kääbuskasv. Kääbuskasvu inimene, naine, loom.

kääbus|vorm
mingi taime- v. loomaliigi kääbuskasvuline vorm

köömenköömne, köömnet 2› ‹s

1. bot sarikõisikuga rohttaim, mille aromaatse lõhnaga vilju kasut. maitseainena ja ravimina (Carum, hrl. Carum carvi). Köömned õitsevad, lõhnavad. Köömneid korjama, kuivatama. Kraavikallastel ja põndakutel kasvas köömneid.
2. selle taime vili. Paneb leivataignasse, kapsastesse köömneid. Köömnetega maitsestatud viin.
3.liitsõna järelosanaesineb mõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kõrve|köömen, mustköömen.
4. kõnek köömes, kööme. *„See on köömen, ainult sada rubla pühapäeva pealt,” lohutab Arve. H. Kiik.

küüs|lauk

1. väikestest küünetaolistest sibulakestest koosneva sibulaga teravalõhnaline maitse- ja ravimtaim (Allium sativum). Küüslauku kasvatama.
2. selle taime sibul. Küüslauguga maitsestatud lambapraad, vorst. Toidule lisati küüslauku. Mees lehkas küüslaugu järele, küüslaugust.

lahja6 komp lahjem superl kõige lahjem› ‹adj

1. vähese rasvkoega, kõhn, kondine; ant. lihav, priske, rammus. Lahja nägu, lahjad põsed, käsivarred, kintsud. Oled haigusega lahjaks jäänud. Mees oli lahja kui kärbis, kondibukett. Lahjad sissevajunud külgedega lehmad. Koer on nii lahja, et võib ta küljekondid üle lugeda. Lahja hobusekronu. Kevadine karu on lahja. Parem lahja laudas kui lihav metsas. || (taime kohta:) kidur. *Õigete metsadega harjunu ei osanud Läänemaa lahjat võsa metsaks pidada. M. Ots. *.. keldriaken, kust läbi päike kisub lahjasid kartulikasve enda poole pimeduses viltu. P. Krusten. || piltl kehv, kõhn. Rahakott, kukkur, tengelpung on nii lahja, et auto ostmisest pole juttugi.
▷ Liitsõnad: luulahja.
2. vähese rasvasisaldusega; ant. rasvane, rammus. Lahja liha. Mõne lehma piim on rammusam, mõnel lahjem. Lahja kohupiim, juust, koor, kefiir. Lahja supp, leem, lurr, lobi. *.. järades kevadist lesta, nii lahjat, nagu oleks täikamm katusepapi sisse keeratud. A. Uustulnd.
3. mingi olulise koostisosa sisalduse poolest napp v. puudulik. a. toitainetelt vaene, väheviljakas. Lahja maa. Liivased lahjad põllud. Väetamiseta jääb muld lahjaks. b. (jookide kohta); ant. kange. Lahja kohv, tee. See kaljalaar sai liiga lahja. Lahja koduvein. Palun mulle mingi lahjem kokteil. *Karla õlu oli aga lahja ja hall nagu hane silmavesi .. A. Uustulnd. c. (lahuse v. segu kontsentratsiooni kohta). Lahja äädikas, soolvesi, sinep. Riiet pleegitati lahja kloorlubjalahusega. Pesu keedeti lahjas leelises. Lahja betoon, mört. Värv on liiga lahja, ei kata. Lahja maagi rikastamine. Lahja roosa (toon). *.. on lihtsalt tõmmanud lahja lubjase pintsliga ähmase viiru – käib küll. V. Beekman. *.. kuid kantseleiaastad panid [tervise] nahka. Ahju ääres istumine lüpsis vere lahjaks. P. Kuusberg. d. piltl. *Maret: See sugulus on küll lahja ... nagu viies vesi taaril! H. Raudsepp. *Ja meie tutvus on alles lühike ning sõprus lahja ... abielu sellele rajada oleks vara. E. Vaigur.
4. piltl kesine, kehv, nõrk, vilets; vesine, mage. Lahjad anekdoodid. Teeb lahjat nalja. Tuumakas vaikimine on lahjast jutupuhumisest etem. Ajakiri kipub viimasel ajal lahjaks jääma. Tõelise luule asemel lahja meeleolutsemine. Parem lahja rahu kui rasvane riid. *Hääbuva peerutule lahjas valguses näib ta [= vanamees] veel kollasem ja läbipaistvam. N. Baturin. *Lahjad mehed! Vanasti lõpetasid säärase loo püstolipaugud. O. Tooming.

lamba|keel
Keedetud lambakeeled. || mõne kitsa keelja lehega taime (näit. süstlehise teelehe) rahvapärane nimetus

latvladva 23› ‹s

1. taime ülaosa, puu võra ülaosa. Kuuse, männi, kase latv. Haralise ladvaga puu. Poiss ronis kuuse latva. Linnud kädistasid pihlaka ladvas. Tuul kohiseb puude ladvus. Ilupõõsastel kärbitakse latvu. Kõrkjate ladvad ulatuvad lume seest välja. Rukkivihu tüvi ja latv. *Päikese kollakas ketas seisis üsna metsa ladvas .. E. Särgava. *Kui [angerpisti] alumised õied juba lumehelvestena pudenema hakkavad, püsivad ladvas veel pungad nagu roosad ja valged tanguterad. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: metsa|latv, puu|latv, rohulatv.
2. millegi ülemine osa, tipp, hari. Mägede ladvad säravad päikeses. Valgete vahuste latvadega lained. *Ja Sass katuse ladvas, vana inimene, tallab rohkem kui parandab .. E. Maasik. *On näitlejaid, kes elavad kiiresti läbi oma lavanooruse ja kelle ande latv puruneb enne oma aastate keskpäeva jõudmist. K. Kask.
3. kõnek pea, nupp. Õlu lõi meestel ladva kihama. Tundis, et vein on latva löönud, läinud, tõusnud. *Tervised viib ta siis ära, kui pea natuke selgemaks läheb; praegu on tal latv sassis .. O. Luts. *Tüdruk mul kondi poolest on pisut nigel .. aga selle eest ta on sitke hingega ja latva on tal ka otsas. H. Viires.

latv|pistik
aiand taime latv pistikuna. Oks- ja latvpistikud.

lehe|roots
bot lehe osa, mille abil see kinnitub taime varrele

lehestik-tiku, -tikku 30› ‹s
taime, eriti puu lehed (kogumina, tervikuna). Hõre, tihe lehestik. Rabarberil on tugev lehestik. Mesilased sumisevad pärna lehestikus.

lehe|tupp
bot leherootsu alumine laienenud, taime vart ümbritsev tupjas osa. Lehetupp on eriti iseloomulik kõrrelistele.

leukoplast-i 21› ‹s

1. farm kleepplaaster. Väikest haavasidet saab kinnitada leukoplastiga.
2. bot värvitu kehake taime rakus

levis-e 4› ‹s
bot taime levivõimeline osa. Loomad, linnud, inimene, tuul, vesi kannavad leviseid laiali.

liin-i 21› ‹s

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

lillakas-ka, -kat 2

1.adjnatuke lilla. Lillakate õitega ohakas, krüsanteem. Lillakas turse silma all. Lillakas puna põskedel. Taeval sähvisid lillakad põuavälgud. Lillakat tooni sinine.
▷ Liitsõnad: puna|lillakas, sinilillakas.
2.sbot madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis). Kuusiku all kasvas mustikas ja lillakas. || selle taime mari. Lapsed korjasid ja sõid lillakaid.

lina7› ‹s

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.

lisa|juur
bot taime varrest lähtuv juur. Peajuur külgjuurtega ning lisajuured.

lääts-e 22› ‹s

1. bot. a. hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris) b. selle taime väike ketasjas vili
▷ Liitsõnad: vesilääts.
2. füüs läbipaistvast ainest (hrl. klaasist) keha, mida piiravad kaks valgust murdvat (hrl. sfäärilist) pinda. Kaksikkumer, kaksiknõgus lääts. Läätse fookus. Läätsede lihvimine. Fotoaparaadi, teleskoobi läätsed. Prilliklaas on lääts. || anat silmalääts. Parema silma lääts on hägustunud. ||hrl. pl.kontaktlääts. Esinemise ajaks paneb ta läätsed silma.
▷ Liitsõnad: klaas|lääts, kristall-|lääts, kumer|lääts, nõguslääts.

mahe|põllumajandus
taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime- ja loomakasvatus. Mahepõllumajandust viljelev loomafarm.

melon-i 2› ‹s

1. bot Aafrika ja troopilise Aasia söödavate viljadega taim (Cucumis melo). Meloneid kasvatama.
▷ Liitsõnad: dessert|melon, kurkmelon.
2. selle taime kurgitaoline vili. Suured kollased melonid. Lõikas meloni viiludeks.

meristeem|meetod
põll aiand võte, kus uue taime saamiseks kasut. peam. varre kasvukuhiku algkoe tükikest

metamorfoos-i 21› ‹s

1. (olemuslik) muutus, teisenemine. Temaga, temas on toimunud täielik, mingi metamorfoos. *Ka tema on muutunud, isegi tema. Elu oli täis kõige imeväärsemaid metamorfoose. K. Ristikivi.
2. bot taime kuju ja talitluse osaline muundumine pikaajalise arengu vältel. Botaanilise metamorfoosi tulemusena tekivad muudendid.
3. zool moone

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

monofaag-i 21› ‹s
biol loom, kes toitub ühest taime- v. loomaliigist

muda11› ‹s

1. veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete. Paks kohev muda järve, jõe põhjas. Lahe põhi on mudaga kaetud. Rabas võib vajuda lauka mudasse. Muda veeti põldudele väetiseks. Niiluse viljakas muda.
▷ Liitsõnad: aktiiv|muda, jõe|muda, järve|muda, kõdu|muda, lubi|muda, mere|muda, põhja|muda, ravi|muda, tervis(e)|muda, tiigi|muda, turbamuda.
2. pori. Teerajal oli paks sitke muda. Kombaini rattad vajuvad märjal põllul mudasse, jäävad mudasse kinni, käivad mudas ringi. Põhjatul metsateel on vanker teljeni mudas. Kingad lirtsuvad teeraja mudas, muda kipub üle kingade tulema. Õu, muru on mudale tallatud, mudal. Poisid pildusid üksteist mudaga. Raha nagu muda 'väga palju'.
3. piltl rüvetav mustus, teotus, sopp. Vastaseid, teisitimõtlejaid püüti mudaga loopida 'laimata', neid otse mutta tallata. *Käib kulmudeni juba / argipäeva muda ... M. Under. *Siis langen tagasi mudasse, veel rohkem kogub inetusi mu hinge .. O. Luts.

mulla|pall
ka aiand taime juurestiku ümber olev muld. Istik koos mullapalliga. Noori puid istutati ümber suure mullapalliga.

must-a 22

1.adjnõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2.adjebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3.adjpiltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4.adjpiltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5.adjpiltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6.ssee, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

muulukas-ka, -kat 2› ‹s

1. bot lühikeste võsunditega madal metsmaasikataoline taim (Fragaria viridis)
2. selle taime valkjas, tipust punane söödav vili. Korjasime, sõime muulukaid.

mükoriisa6› ‹s
bot kõrgemate taimede ja seeneniidistiku kooselu tagajärjel taime külg- v. lisajuurtest tekkinud koraljas, pintseljas v. muguljas moodustis, seenjuur. Mägimänni muguljad mükoriisad.

naerisnaeri 19› ‹s

1. lihakate juurikatega kaheaastane sööda- ja toidujuurvili (Brassica rapa). Naereid, naerist külvama, maha tegema, kasvatama. || (koos kasvualaga:) naeripõld, naerimaa. Lehmad läksid naerisse, on naeris. Aja lehmad naerist välja.
▷ Liitsõnad: sööda|naeris, söögi|naeris, õlinaeris.
2. selle taime lihakas juurikas. Toored, küpsetatud, keedetud naerid. Nägu nagu tohletanud naeris.
3.liitsõna järelosanabot esineb mõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kassi|naeris, koeranaeris.

neuro|toksiin
farm sõj mikroobi, looma v. taime toodetav närvimürk

niin-e, -t 34› ‹s

1. ka bot taime koore alumine, mähi peal asuv juhtkimbu osa, floeem; niinekiud kimbuna. Niinel käima. Pärnadelt, pajudelt kisti niint. Niinest punuti köisi, matte. Niinest viisud, märsid, korvid.
2. kõnek niinepuu, pärn. *Tuul ikka laulis tasa – terve öö – / tuul tare taga vana niine lehtes .. E. Enno.

niin|osa
niin taime osana

niru11

1.adjkõnek (mitut laadi halbade omaduste kohta:) näru, vilets, kehv, halb jne.. a. (esemete, ainete jms. kohta:) näru, kulunud, liru, (peaaegu) kõlbmatu, logu. Nirust materjalist head toodet ei saa. Ülikond on vilets, kingad veel nirumad. Nii niru tool, et sellele ei julge istudagi. b. (nähtuste, olukordade, aja, koha jms. kohta). Ilmad olid juulis nirud. Meil on kivised nirud põllud, seal mustmullamaa. Elu on siiamaani küll päris niru olnud. Toit on siin veel nirum kui teistes sööklates. Kuidagi ajame läbi, kuigi ajad on nirud. Teised ju nii niru palga eest tööle ei tulnud. Niru lugu, et ei jõudnud heina enne suuri sadusid ära teha. c. (töö, tegevuse jms. kohta:) vastumeelne, tüütu. Kartulivõtmine vihma ja poriga on niru töö. Niru tunne on teise töö järele valvata. *.. veekandmine on tal [= isal] talvisel ajal ka niru. L. Tungal. d. (inimese v. looma kehalise seisundi kohta:) kõhn, kõhetu, jõuetu, kiitsakas, kidur; (taime kohta:) kidur, kiratsev. Näost hall, kehast niru. Oled kehva toidu peal nirumaks jäänud. Selline niru lehmakont annab ainult paar liitrit piima. Nirud põrsad, ei söö ega kasva. Rukis on niru, põud tegi liiga. *.. need [= lihunikud] on kõik rasvased. See aga kõhn ja niru nagu suvise silgu niisk .. I. Sikemäe. *Niruma söömisega poisid hakkasid juba lõpetama. R. Männis. e. (inimese iseloomu, käitumise, teistesse suhtumise jne. kohta:) halb, sant; närune. Niru mees viriseb ja iriseb iga asja juures. Nirumat ülemust on raske ette kujutada. *Niru vend, kes naist ähvardab .. A. Beekman. f. (inimese suutlikkuse, võimete jne. kohta:) vilets, nõrk. Oli hea riie, aga niru rätsep rikkus ülikonna ära. Keegi ei taha teistest nirum olla. Ta teeb üksi rohkem ära kui niru paarimehega koos.
2.skõnek selliste omadustega inimene, loom v. ese; (kirumissõnana:) raisk, raip. Jaan on nuhk, sellisest nirust hoia eemale. See niru valetas minu peale. Kuramuse niru niisugune! Osta korralikud rõivad, ära too täikalt nirusid ja närusid. Saapad, nirud, lasevad vett läbi. Autost, nirust, on palju tülinat ja muret. *Mis mina sust nirust tapan, sured isegi, kui õige aeg .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kinga|niru, kleidi|niru, mantli|niru, rõiva|niru, saapaniru; kännu|niru, oksaniru; hobuse|niru, kassi|niru, koera|niru, lehma|niru, põrsaniru; plika|niru, poisikese|niru, tüdrukuniru.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur