[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tahk1 ‹tahu 21› ‹s›

1. eseme sile külgpind (hrl. ühena samalaadsetest); tahutud külgpind. Täringu, kuubiku tahud. Valgus mängleb kristalli tahkudel. Kirve tahud. Tahkudega pliiats. Kuue tahuga mutter. Kolme tahuga püramiid. Kõrbeliiv on kivide tahud siledaks ihunud. Palgi tahud lõhnavad vaigust. *Terava noaga voolib ta [ridva] ühele poole laia tahu .. J. Mändmets. || viljapea teri sisaldav külgpind. *Peremees seisatas, valis kollaseima odrapea ja näpistas selle tahu küljest paar alumist .. iva. R. Sirge. || mat tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna. Kuubil on kuus tahku.
▷ Liitsõnad: kivi|tahk, külgtahk.
2. piltl külg, aspekt. Revolutsioon muutis rahva elu kõiki tahke. Seni tüün meri näitas end ootamatust tahust. Avastas ööelu senitundmatu tahu. Romaani üle lugedes leian selles üha uusi tahke. Küsis ootamatu tahu pealt. Jutt kaldus spordi eri tahkudele. Keerukas, paljude tahkudega probleem. Tuglase kirjanduslikul tegevusel on mitmeid tahke.

tahk2 ‹tahu 21› ‹s›
ihumiskivi, luisk, kõvasi. Ihub tahu peal suurt nuga. Teritas kirve tahul teravamaks. Saehambaid teritati tahuga. Liiga kuiv tahk. Tahkuranna liivakivi on kasutatud tahkude valmistamiseks. *Tahk oli rohu sees maas ja teritaja ihus vikatit selle peal. G. Ränk.