[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süütama ‹süüdata 48›

1. tuld läitma, midagi sellega põlema panema. Puhkepeatuses süüdake lõkked. Kanti risu kokku ja süüdati see siis põlema. Jaanituli on süüdatud. Tabati kurjategija talu hooneid süütamas. Taganev vaenlane süütas teeäärsed majad, linna põlema. Ale, kuiv kulu süüdati mitmest kohast. Rongkäigu ees süüdati tõrvikud. Süütas valgustuseks küünla. Jõulukuusel süüdatakse küünlad (põlema). Aeg oli jõulukuuske 'jõulukuusel küünlaid' süüdata. Ema süütas köögis priimuse, gaasi. Süütasin kaminas tule. Võttis tikud ja süütas lambi tikust põlema. Süütas paberossi, sigareti, sigari, piibu, suitsu. Pikne süütas karjalauda (põlema). Valveta jäänud lõke süütas metsa. | piltl. See jutt süütas minus lootussädeme. Suurriikide vallutuspoliitika süütas maailmasõja. || piltl helendama, punetama, särama panema. Koit süütas taevaranna. Kõrgemale kerkinud päikese kiired süütasid juba puude latvu. *.. nõtkeoksaliste kaskede vahelt langesid päikesekiired, süüdates kastepiiskade müriaadi. O. Tooming.
2. valgust sisse lülitama. Hämardus, tuli süüdata elekter. Süütasin laes tuled põlema. Süütas keldrisse laskumisel taskulambi. *.. bussijuht käivitab mootori ja süütab esilaternad. R. Vaidlo.
3. piltl kaasa haarama, sütitama, põlema panema. Kõneleja süttis ise ja süütas ka teisi. Need sõnad süütasid sedamaid Antsu: ta oli valmis abistama. *Laulik tahaksin ma olla: / laulik, kelle laulud.. / süütaksid kuulajate sooje südameid.. A. Kaalep. || (kelleski tekitatavate tunnete, meeleolude vms. kohta). Vaenlase julmused süütasid tasujates veelgi enam viha. Majast kostev trall süütas üksildases möödaminejas igatsuse seltsi järele. *Ja vist ei aimanud ta isegi, missugused tegurid olid tas süüdanud säärase ebamäärase kiindumusvajaduse. A. Jakobson.