[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süüdistama ‹37›

1. kedagi milleski süüdlaseks väitma, kellelegi midagi süüks panema; kellelegi mingit halba, ebaväärikat tegu v. käitumist ette heitma. Meest süüdistati mitmes pahateos. Süüdistab oma naabrit pettuses, kokkuleppe rikkumises. Poisid hakkasid üksteist aknaklaasi lõhkumises süüdistama. Ärge süüdistage ennast selles õnnetuses! Ema süüdistab poega laiskuses. Inspektorit süüdistatakse liigses karmuses. Noormeest süüdistati auahnuses, ebaaususes, upsakuses. Kriitika süüdistas autorit elutõe moonutamises, pealiskaudsuses. Õpetajat süüdistati, et ta kohtlevat lapsi halvasti. Süüdistas ja kirus valitsust. Sõimeldi ja süüdistati vastastikku üksteise lapsi. Sa süüdistad teda alusetult, täiesti asjata. Ärge mind küll süüdistage, ma ei tea sellest midagi! Heitis mulle süüdistava pilgu. Kõneles süüdistava tooniga. *.. aga kes temast pole aru saanud, süüdistagu iseennast. M. Traat.
2. jur kedagi mingis kuriteos süüdlaseks väitma, selles süüdistust esitama. Kohtualust süüdistatakse mõrvas, tahtlikus tapmises, tapmiskatses, varguses. Kinnivõetuid süüdistati riigipöörde ettevalmistamises.