[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

söök ‹söögi 21› ‹s›

1. toit, roog. Hea, maitsev, vürtsikas söök. Halb, vilets, kõrbenud, ülesoolatud söök. Laual aurasid isuäratavad söögid. Sööki valmistama, valmis tegema. Soojendab eilset sööki, teeb söögi soojaks. Maohaige ei taha külma sööki süüa. Kõik perenaise söögid maitsesid hästi. Pane söök lauale! Söök on juba laual. Pidas kinni söökide õigest järjekorrast. Laske söögil hea maitsta! Sobimatu on kõnelda, suu sööki täis. Ei läinud tal sisse 'ei maitsnud, sobinud tal' söök ega jook. Anti söögile valu 'söödi kõvasti'. Mis meil täna söögiks on? Söögi pärast pole nurinat olnud. Pool palka kulus söögiks, söögi peale. Loots on laeva söögil 'söök on laeva poolt'. Köögis lõhnab söögi järele. Ilma söögita ja joogita ei ela kaua. Perenaine viis sigadele söögi ette. Kui kõht tühi, siis maitseb söök kõige parem. Säe suu söögi järgi. *Pererahvas oli ta üles kasvatanud, riides pidanud ja söögil hoidnud.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: seasöök.
2. söömine, söögiaeg. Kogunesime söögiks elutuppa. Peremees pakkus söögi alla pitsi kangemat kraami. Lapsed olgu söögi ajal vait. Pärast sööki, söögi peale tehti suitsu ja aeti juttu. Sind on hea ületalve pidada, oled nii vähese söögiga 'sööd vähe'. Karjamaal polnud loomadel midagi söögiks võtta.
Omaette tähendusega liitsõnad: hommiku|söök, lõuna|söök, õhtusöök; peie|söök, pidu|söök, pulmasöök