[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

auto|sõit
autoga sõitmine. Tund aega autosõitu ja olemegi kohal. Mõned ei kannata hästi autosõitu.

jää|purjetamine ‹-se 5› ‹s›
sport jääpurjekal sõitmine. Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises.

kaasa|sõit
kellegagi ühes sõitmine

kihutus ‹-e 5› ‹s›
kihutamine. a. sõitmine, tormamine vms. Autode kihutus maanteel. Võidusõitjate, ratsanike kihutus. Algas meeletu kihutus – suurem poiss ees, teised karjas järel. b. ajamine, sund. Kihutust polnud vaja, kõik töötasid nagunii hoolega. *Tormi kihutusel pilved / üle taeva liuglevad. A. Suurkask. c. õhutus v. ässitus, agitatsioon. Kihutust tegema 'agiteerima, kihutustööd tegema'. *Aga teie olevat talle selle mõtte andnud, teie tahtmine ja kihutus olnud see. A. H. Tammsaare.

kohale|sõit
teat. paika sõitmine. Inspektori kohalesõit oli hädavajalik.

laeva|sõit

1. laevaga sõitmine v. reisimine. Laevasõit Tallinnast Helsingisse, üle Atlandi. Mõni inimene talub laevasõitu halvasti.
2. hrl van (meresõidu ning laevanduse kohta). *Eestlaste laevasõidust, sõjapidamisest ja kauplemisest teiste rahvastega oleme ju küllalt rääkinud .. C. R. Jakobson.

lumelaua|sõit
sport lumelauaga sõitmine. Lumelauasõit kuulub taliolümpiamängude kavva. Harrastab, naudib lumelauasõitu.

lumerõnga|sõit
lumerõngaga sõitmine

purjelaua|sõit
sport purjelauaga sõitmine. Eesti meister purjelauasõidus.

ratsa|sõit
ratsutamine, hobuse seljas sõitmine. Tegi pikki, väsitavaid ratsasõite. Poisid armastavad ratsasõitu.

ringi|sõit
ringi (3. täh.) sõitmine; ringiga, mitte otse sõit. Nautisime ringisõitu Lõuna-Eestis täiel rinnal. Ringisõit oleks võtnud palju aega ja otsustasime otse minna.

ring|sõit
kohast kohta sõitmine (näit. ekskursioon, kontrollsõit vms.). Tegime Pariisis paaritunnise ringsõidu. Isa tõi ringsõitudelt kõiksugu asju kaasa. Trupp läks ringsõidule, on ringsõidul. Peaministri ringsõit mööda Saksamaad.

rula|sõit
ka sport rulaga sõitmine. Rulasõitu harjutama. Rulasõit nõuab head liigutuste kooskõla, tasakaalu ja kiiret reageerimist.

sisse|sõit

1. kuhugi, mingile alale sõitmine. Sissesõit keelatud! Sissesõit vanalinna muudeti tasuliseks. Ohtlikku piirkonda sissesõiduks on vaja eriluba. Loobusime riskimast sissesõiduga võõrasse sadamasse öisel ajal. Piirivalve pidas Eestisse sissesõidul kinni kaks kahtlast isikut.
2. hrv koht, miskaudu kuhugi sisse sõidetakse. *Tähelepandamatu raudvärav kahe madala hoone vahel osutuski sissesõiduks. V. Beekman.

skuutri|sõit
skuutriga sõitmine. Järvel on skuutrisõit keelatud.

sõit ‹sõidu 21› ‹s›

1. sõitmine. Aeglane, kiire sõit. Auto lähenes pöörase sõiduga. Sõit läheb lahti, algab, jätkub. Sõit kulgeb mööda kõrvalteid. Rong aeglustas sõitu. Oli see alles sõit, tuul lausa tuhises kõrvus! Tiigijääl sai uiskudega ilusa pika sõidu. Poisil oli kahju, et sõit nii kiiresti lõppes. Puhus paras tuul ja „Finnid” tegid lahel toredat sõitu. *Mina kuulun nende hulka, kes naudivad sõitu rohkem kui päralejõudmist. L. Hainsalu. *Masin sai käigu ja ketitatud rattad võtsid jääd rõgistades sõidu sisse. M. Raud. || ‹sisekohakäänetes› (märgib hrl. sõitmist kui tööd, täh.:) sõitma, sõitmas, sõitmast. Kallurid on hommikust õhtuni, päev läbi sõidus. Liinilaev on sõidus iga päev. Kui bussijuht õhtuti sõidust tuleb, on ta väsinud. Meil pole täna ühtki vaba autot, kõik on sõidus. Kas sa ei tahaks homme minu asemel sõitu minna? *.. „Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || traav (v. sörk), kiire minek. Sõitu ei saanud teha, tuli lasta hobusel sammu käia. Mees sundis hobust, kiirustas hobuse sõidule. Vana hobune tönkis vahepeal sõitu. Poiss hüppas täie sõidu pealt hobuse seljast maha. Ära koera karda, näita malka, siis on tal sõit sees.
▷ Liitsõnad: auto|sõit, bussi|sõit, edasi|sõit, jalgratta|sõit, juurde|sõit, katse|sõit, kohale|sõit, laeva|sõit, lennuki|sõit, läbi|sõit, mööda|sõit, otse|sõit, paadi|sõit, peale|sõit, proovi|sõit, ratsa|sõit, raudtee|sõit, ree|sõit, ringi|sõit, rongi|sõit, siia|sõit, sinna|sõit, sisse|sõit, surma|sõit, sõja|sõit, tagasi|sõit, trammi|sõit, tühi|sõit, õhu|sõit, ära|sõit, ülesõit.
2. reis, teekond. Meil on pikk sõit ees. Sea end sõiduks valmis, sõidule. 9. juunil algas meie sõit Kaug-Itta. Sõidu peal jõudsin raamatu läbi lugeda. Adaverre pole palju maad, umbes pooletunnine sõit. Tegime ilusa sõidu lapsepõlveradadele. Puud said metsast välja veetud kolme sõiduga.
▷ Liitsõnad: ameti|sõit, kaug|sõit, mere|sõit, pulma|sõit, välissõit.
3. van raudteerong. Pärastlõunase sõidu pealt tulnud reisijad. Mõtlen tulla õhtuse sõiduga. *Jüri ei sõitnud koju, vaid pidi viimases jaamas enne linna sõidu peale tulema. K. Ristikivi. *Lokerdasime selle hirmsa sõiduga [= kaubarongiga]... O. Luts.
4. sport sõitmine kui sportlik tegevus, spordiala. Jalgratturite nelja päeva sõit. Naiste 10 kilomeetri sõidus Holmenkolleni suusamängudel võitis esikoha rootslanna. || sõiduvõistluste üks osa, distantsi ühekordne sõites läbimine. Purjetaja võitis regatil teise ja kolmanda sõidu ning asus võistlust juhtima. Jääpurjetamises oli ta nelja sõidu järel esimeste hulgas.
▷ Liitsõnad: bobi|sõit, demonstratsioon|sõit, grupi|sõit, kardi|sõit, kiirus|sõit, kooli|sõit, krossi|sõit, maantee|sõit, maastiku|sõit, maneeži|sõit, mitmepäeva|sõit, paaris|sõit, ralli|sõit, rekord|sõit, ringraja|sõit, soojendus|sõit, suusa|sõit, takistus|sõit, tandemi|sõit, teate|sõit, treening|sõit, treki|sõit, tänava|sõit, täpsus|sõit, vaba|sõit, vigur|sõit, võidu|sõit, ökonoomsus|sõit, üksiksõit.
5. piltl tagantsundimine; mahv (2. täh.), tamp, ränk töö. Tööjuhataja oskas ehitajatele sõitu teha, nii et töö lausa kees. Noorsõduritele tehti õppustel kõva(sti) sõitu. Perenaine sai kõige rohkem sõitu, tema oli hommikust õhtuni jalul. Metsatööl said sõitu nii mehed kui riistad ja veoloomad. Ei ole öö ega päeva vahet, kogu aeg on sõit sees, sest töö tuleb valmis saada. *.. kus rohkem külma on ja kuuma / ja suurem sõit / ja kõvem tamp. A. Sang (tlk).

treppi|sõit
välistrepi ette sõitmine. Oodati tõlla, hobuste treppisõitu.

tuur1 ‹-i 21› ‹s›

1. millegagi tutvumiseks v. mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, niisama ringikõndimine v. -sõitmine, käik v. sõit (lähtepunkti tagasitulemisega), tiir. Puhkajad tegid ümbruskonnas tuuri. Homme teen tuuri mere poole. Teeme väikese tuuri, hingame värsket õhku! Hulkusin niisama mööda linna, tegin tuuri Toompeal. Tegime järvel paadiga pika tuuri. Turistid tegid linnas mitu tuuri. Uus päev algas suvitajatel tuuriga ümber saare. Sõidan rattaga väikese tuuri. Tegime autoga ühe tuuri maale. Ta on kaugsõiduautojuht, teeb pikki tuure 'otsi'. Valvurid võiksid oma valvekorra ajal paar tuuri rohkem teha. || turnee, ringreis. Lauljad sõitsid tuurile. Ansamblit ootavad ees mitmed tuurid naaberriikides. Bänd on alles noor, kuid ega tuurid ja plaadid tulemata jää.
2. mitmepäevased jalgrattavõistlused. Saaremaa tuur. Belgias ja Itaalias peetud tuurid. Kataloonia tuuri teine etapp. Tuuri üldpikkus, üldvõitja. Esimesena lõpetas tuuri taanlane. Tuur on lõppenud ja tulemused teada.
▷ Liitsõnad: rahu|tuur, velotuur.
3. ringjoone v. seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring. Jooksin tuuri ümber maja. *.. [luiged] tõusid lendu, joonistasid aia kohal tuuri ja kaugenesid, kuni sulasid ühte taevasinaga. O. Tooming.
4. terviklik osa tantsust; ringikujuline tantsimine, tantsuring. Kaheksa tuuriga „Tuljak”. Tantsusaalis keerlesid paarid viimaseid tuure. Tantsis tuuri polkat. Tegi tüdrukuga paar tuuri tantsu. Tuldi selleks, et tuur tantsu lüüa. Noored läksid põrandale ja tegid oma tuurid ära. *Iga tuuri järele hüpatas ta preilit kui udusulge üles. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: tantsutuur.
5. ‹hrl. pl.› kõnek (seoses mootori töötamisega:) pööre. Mahajahtunud mootor ei taha tuure peale võtta. Juht lõi masinale tuurid sisse. Pani mootorrattale parajad, kõvad tuurid peale. Helikopter võtab juba tuure üles. Mootor kogub rahulikult tuure. Mootoril on tuurid sees, peal. Mootor töötab suurte, tugevate tuuridega. Masin võttis tuure juurde ja sõit läks lahti. Lisas masinale tuure. Võta tuure vähemaks! *„Kutsu kas või kogu vabavaht välja, aga aur olgu punase peal ja masinal täied tuurid!” käsutas kapten .. H. Sergo. || piltl hoog. Pidu kogub tuure. Inflatsioon võtab tuure juurde. Suvitushooaeg on täied tuurid sisse saanud.
▷ Liitsõnad: täistuur.
6. kõnek tuju, tahtmine; tuhin, õhin. Tal on naisevõtmise tuurid (sees, peal). Tüdrukul on jälle uued tuurid, nüüd tahab ta modelliks saada. Tal on täna teised tuurid. Poisile tuli praalimise tuur peale. Kes sulle selle ilmaparandamise tuuri sisse ajas? Mis tuurid sul küll peal käivad! Kui tuur peale tuleb, võib ta mitu päeva jutti viina võtta. *.. [Lonni] oli viimased päevad pisut tuurist ära, nagu oleks tal kellegi peale aina süda täis. A. H. Tammsaare. *Tal [= kassil] tuligi vahel niisugune loll tuur peale üle tee kadarikku linde püüdma minna. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: jonni|tuur, jooma|tuur, tantsutuur.
7. kõnek (bravuurse, hoogsa purjusoleku kohta) vrd tuuris Võttis baaris tuurid sisse. Mees sai kõrtsis kõvad tuurid peale. Kui juba paras tuur sees, hakkab ta tüli norima. Täna ei saa tuuri sisse, viin ei maitse. *Ta oli enne uue ülemuse palge ette ilmumist .. väikesed liigud teinud ning oli parajas tuuris .. L. Vaher.

veelaua|sõit
sport veelaual sõitmine

voorimehe|sõit
voorimehega sõitmine. Tehti pikk voorimehesõit linnast välja.

üksik|sõit
sport (hrl. iluuisutamises:) üksinda sõitmine. Üksik- ja paarissõit. Meeste, naiste üksiksõit.

üles|sõit
kõrgemale, ülespoole sõitmine. Ülessõit mäkke.

ümber|sõit
mingi takistuse tõttu pikemat teed kaudu ringi sõitmine. Kärevere sild on remondi tõttu suletud, ümbersõit Puurmani-Voldi kaudu. 1. maist suunatakse trollibussid ümbersõidule mööda Vilde teed.