[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõidutama ‹37›

1. sõiduriistaga, sõidu- v. veoloomaga edasi toimetama. Isa sõidutas poega jalgratta pakiraamil. Tiia sõidutas lapsevankriga, kelguga oma väikest õde. Peatasin maanteel auto ja palusin end linna sõidutada. Takso sõidutas meid koju, ukse ette. Suur tänu sõidutamast! Paadimees sõidutas soovijaid jõe peal, üle jõe teisele kaldale. Haige sõidutati ratastoolil sidumistuppa. Lasksime end gondlis sõidutada. Taksojuht sõidutas meid nii kaugele, kui tee võimaldas. Veoautojuht sõidutas segumasina uuele objektile. Vana ruun vedas veel sahka ning sõidutas vankritki, kui vaja. Onu sõidutab lapsi oma turjal.
2. sõita laskma, sõitma panema. Poisid sõidutavad veelombis puukoorepaate ja paberist laevu. Sõidutab oma mänguautot, -rongi. Sõidutas karusselli nii kõvasti, et lapsed kiljusid. Sõidutas tühja klaasi mööda lauda kõrtsmiku poole. *Pliit pidi tulema nagu titekapp, et sõiduta teist või ratastel. A. H. Tammsaare. | piltl. Sõidutas kutsumata külalised uksest välja.