[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

suu|täiss

1. korraga suhu mahtuv, suud täitev kogus (söödavat v. joodavat); (paras) pala v. lonks. Suutäis leiba, putru, piima. Rüüpab suutäie kalja. Hammustab saia küljest suure, väikese, paraja suutäie. Murdis šokolaaditahvlist suutäie ja sõi mõnuledes ära. Viimane suutäis käib suus ringi. Mugib, mälub vintsket suutäit. Neelab, kugistab suutäie alla. Sain (kurgust) alla vaid mõne suutäie suppi. Joo midagi peale, siis läheb suutäis libedamini alla. Võttis suutäie suhu, aga alla ei neelanud. Suutäis suutäie järel kadus toit sööjate kõhtu. Võileib sai paari suutäiega otsa, võileivast jätkus vaid paariks suutäieks. Lõikas liha lapse taldrikul suutäiteks. Mõmises midagi suutäite vahele vastuseks.Tegi süües suutäied vennaga pooleks. Keegi polnud suutäitki söönud. Loeb teiste suutäisi 'jälgib teiste söömist, ei söö kaasa'. Sülgas mahlaka suutäie. | piltl. Igaüks tahtis riigipirukast võimalikult suurt suutäit (hammustada). Ekskavaator puistab oma suutäie süvendi servale. || väikene, vähene söögi- v. joogikogus; toiduraas v. joogitilk. Söögi alla pakuti suutäis viina. Viimane suutäis leiba on laual. Kaaslastega jagati viimane kui suutäis. Istu ja võta meiega suutäis (leiba, viina). Hulkur küsis suutäie süüa. Kes sellest suutäiest söönuks saab? Toitu pole jäänud suutäitki. Parem suutäis soolast kui maotäis magusat. *.. esimene haljas suutäis on [karjale] enam väärt kui talvine heinasületäis. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: heina|suutäis, leiva|suutäis, punn|suutäis, toidusuutäis.
2. (meeldiv, suupärane) toit, (jahi)saak vms. Parem suutäis toodi külalisele lauale, hoiti laste jaoks. Marineeritud seened on mõnus suutäis. Ei saa nii head suutäit kui põrsapraad söömata jätta. Ostaks kalakonservi või mõne muu odavama suutäie. Mõte paremale suutäiele tõi vee suhu. Peaks pühadeks mõne peenema suutäie valmistama. Pere jäi õhtuks suutäieta. Hiir on kassi suutäis. Puruvanad on kaladele magus suutäis. Talveks polnud karjale kuskilt suutäit võtta. Vanake on nii otsa jäänud kui surma suutäis. *Läks juba õhtuks, kuid eit oli alles hommikuse suutäiega. P. Krusten. | piltl. See plika on mõnele seelikukütile ilus, paras, magus suutäis. Osta ära, see maatükk on ahvatlev suutäis. Kaitseta kaubakaravan oli teeröövlitele magus suutäis. Niisugust suutäit kui see äritehing ei saa teistele jätta. Noored õunapuud olid pakasele kõige parem suutäis.
3. (suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms. kohta). Koer haukus paar suutäit, mõne suutäie. Pole aega suutäit juttugi ajada. Suutäis nalja kulub alati ära. Sain äparduse üle hea suutäie naerdagi. Vandus oma töö juures mitugi suutäit kurja. Köhis väikeste suutäitena, suutäitega. Haigutab pika, magusa suutäie. *.. kägu kukkus kumedate suutäite kaupa hoolt .. M. Traat.

rasvane suutäis
suurt tulu andev, (üli)kasulik asi, osa millestki vm. Iga konkurent tahab kõige rasvasemat suutäit endale. Sai päranduseks rasvase suutäie.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur