[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

suunama ‹suunata 48›

1. millelegi suunda andma, midagi juhtima; orienteerima, (välja) rihtima, sihtima. Teleskoop suunati vaadeldavasse punkti, täheparvele. Suunas paadinina ranna poole. Suunas püssitoru tulija poole, hundi peale. Prožektori valgusvihk suunati tantsijatele. Lambi valgus on suunatud lauale. Loomal olid pikad ettepoole suunatud sarved. Suunasin sammud kodu poole. Mõtles, kuhu oma otsingud suunata. Suunas silmad, pilgu, vaate küsijale, lakke, maha. Elektrivool on vabade elektronide suunatud liikumine. | piltl. Följetonist suunas kriitikanooled väärnähtuste pihta. Ta pilk on tulevikku, minevikku suunatud.
2. kedagi kuhugi saatma, lähetama v. minema kohustama. Abivajaja suunati eriarsti juurde, uuringutele, haiglasse. Tulekahju kustutama suunati 10 eriautot. Töötu suunati ümberõppele, kursustele. Ülikooli lõpetajad suunati ametikohtadele. Linnarahvas suunati käsu korras maatöödele, appi sovhoosidele ja kolhoosidele. || kuhugi toimetama, edasi saatma; paigutama, investeerima. Ventilatsiooniga kaevandusse suunatav õhk. Hariduse tarbeks, haridusse suunatud summad.
3. juhtnööre andma, instrueerima, õpetama; teat. suunas mõjustama, kontrolli all hoidma. Katsete korraldamisel peab õpetaja õpilasi üksikasjaliselt suunama. Emakeele Selts on sihipäraselt suunanud Eesti murrete kogumist. Kodu suunab laste arengut. Õpik suunab õpilasi ka lisamaterjali juurde, edasi uurima. Käitumist suunavad ajukeskused. Suunatud kasvatus.
4. millelegi koondama v. pühendama; midagi eesmärgiks seadma, millekski määrama. Kõik jõud suunati majanduse arendamisele. Ema suunas kogu hoole ja armastuse pojale. Mu tähelepanu oli parajasti suunatud eemalt tulijale.