[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

suudlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
huulte surumine kellegi (v. millegi) vastu helluse, armastuse, austuse, sõpruse vms. märgiks. Suudlus suule, huultele, põsele, laubale, käele. Kerge, põgus, kirglik, sõbra suudlus. Nende esimene suudlus. Surub neiu huultele pika suudluse. Noored vahetasid suudlusi. Suudlus lausa põles suul, põletas huuli. Leppimist kinnitati suudlusega. | piltl. Hallaöö jäine suudlus.
▷ Liitsõnad: armu|suudlus, huulte|suudlus, hüvastijätu|suudlus, jala|suudlus, jällenägemis|suudlus, käe|suudlus, lahkumis|suudlus, rahu|suudlus, õhusuudlus.