[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sundima ‹sunnin 42›

1. kedagi kuhugi, mingisse olukorda v. tegevusse käsutama v. saatma, midagi kellelgi sunniviisil teha laskma; kedagi millekski ergutama. Ära sunni teist, tee ise! Peremees sundis hobust kiiremale sörgile, sõidule. Ega teda vägisi sundida saa. Sundis sõpra jooma. Sulased sunniti olema isandale kuulekad. Vanemad sundisid tütart abielluma. Sõi nii palju, nagu süda sundis. Vangid sunniti tööle. Poiss sundis koera vette minema. Vaenlane sunniti kapituleeruma. „Sööge ometi!” sundis perenaine külalist. Arst sundis haige voodisse minema. Ta sundis end liikumatult paigale jääma. Sundis end rahulikuks, tööle, naeratama. Kubjas oli harjunud teolisi sundima. Ordu oli Taani ähvardusel ja paavsti survel sunnitud Taanile tagasi andma Tallinna. Tark sunnib sõnaga, rumal käsib rusikaga.
2. millekski mõjutama, millelegi vältimatuks põhjuseks olema. Bajaani helid lausa sundisid tantsima. Kellegi oie sundis teda pead pöörama. Igavus sundis haigutama. Halva tee tõttu oli auto sunnitud aeglaselt liikuma. Vihisevad kuulid sundisid sõdureid pikali heitma. Halb ilm sunnib lapsi toas olema. Tugev tuul sundis laeva kurssi muutma. Nälg ja puudus olid sundinud vanakest võõrastelt abi paluma. Onni uks oli nii madal, et sundis (siseneja) kummarduma. Kaotused sundisid meeskonda viimastes mängudes pingutama.

peale sundima
midagi kellelegi vältimatuks muutma. Talle sunniti peale see abielu. Ärge sundige teistele peale oma veendumusi!

tagant sundima
taga sundima. Poissi polnud tarvis kaks korda tagant sundida.

taga sundima
korduvalt, pidevalt sundima. Piinlik on teisi taga sundida. Väsinud hobuseid sunniti taga. *Ühel päeval hakkas perenaine taati taga sundima, et tarvis minna teri jahvatama. A. Pervik. *.. ja kümnik armastab tunnitöölisi taga sundida. P. Kuusberg.

takka sundima
kõnek taga sundima. „Joo tass tühjaks!” sundis ema last takka. Masin sunnib töölisi takka, kiirendab nende mehaanilisi liigutusi äärmuseni. Poiss sundis hobuseid takka.