[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

suits ‹-u 21› ‹s›

1. millegi põlemisel v. kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu. Paks, tihe, must, hall, valge suits. Korstnast tõuseb suitsu. Suits kerkis otse üles. Lõkkest keerleb suitsu (üles). Tuul viis suitsu teisele poole, kandis suitsu laiali. Suits hajus, haihtus puude vahele. Linna kohal hõljub tulekahjude suits. Päike ei suutnud suitsust ja vingust läbi paista. Kuskilt immitseb suitsu. Pliit ajab suitsu (sisse). Pragunenud ahjust tuli tuppa suitsu. Tuba on maani, maast laeni suitsu täis. Tee uks lahti ja lase suits välja. Suits läks kurku, silma. Suits paneb silmad kipitama, ajab läkastama, matab hinge. Silmad jooksevad kibedast suitsust vett. Rehetoa lagi oli suitsust must. Kogu ümbruskonna õhk on suitsuga saastatud. Piip levitas vänget suitsu. Süütas sigareti ja puhus suitsu suust välja. Suitseta, aga ära suitsu alla, kopsudesse tõmba. Vedur ajas sinist suitsu välja. Laeva suits kadus horisondi taha. Suitsuta, suitsuga püssirohi. Lõhnapulgakeste aromaatne suits. Kus suitsu, seal tuld. | (toiduainete suitsutamiseks). Singid, liha, kalad pandi suitsu. Maitske suitsust võetud räimi! *Mulle maitseb lõhe eriti siis, kui ta on tehtud külma suitsuga. P. Kuusberg. || (auru, udu vms. kohta). *.. sinna mustendavasse kurku, kus pritsmete suits seguneb uduga, ronibki kaater. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kadaka|suits, kolde|suits, korstna|suits, kütise|suits, lõkke|suits, mahorka|suits, ohvri|suits, paberossi|suits, piibu|suits, puu|suits, püssirohu|suits, rasva|suits, rehe|suits, sauna|suits, sigareti|suits, sigari|suits, sõnniku|suits, sõõru|suits, tehase|suits, tubaka|suits, tulekahju|suits, turba|suits, tõrva|suits, vaigu|suits, veduri|suits, viiruki|suits, väävlisuits; kuum|suits, külmsuits.
2. sigaret, pabeross. Head, peened, kallid, odavad, kehvad suitsud. Ostis paki suitsu. Suitsu tahad? Anna, paku mulle ka suitsu! Hakkas taskutest suitsu otsima. Pakis on veel kaks suitsu. Pani suitsu suhu, ette. Viskab, lööb suitsu näkku. Lööme suitsud ette! Kõigil olid suitsud suus, hambus, ees. Võta suits suust, kui daamiga räägid! Teeb, tõmbab, kisub, veab, tirib, imeb, pahvib suitsu 'suitsetab'. Mehed panid suitsu 'suitsetasid'. Pani suitsu põlema, tossama. Palus, küsis suitsu peale tuld. Süütas, läitis järjekordse suitsu. Tal läheb suits suitsu järel. Poisid pommisid möödujatelt suitsu. Suitsud on otsakorral, lõppesid otsa. *Mehed keerasid suitsud ja panid need tormama. H. Angervaks. *Ja kui meestega kuskil viina võtvat, siis pistvat vana Mart suitsule tuld ikka kolmekümnerublalistega. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: poesuits.
3. majapidamine, talu, pere. *Või suuruke see meie küla üleüldse on – paarkümmend suitsu. H. Sergo. *Nii kujunes karujaht ka talurahvale suursündmuseks: polnud suitsu, kust ei kiputud jahile. M. Aitsam.