[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

stabiilne ‹-se 2› ‹adj›
muutumatu, püsiv (hrl. 3. täh.), püsikindel, mitte kõikuv. Veetase, temperatuur, haige seisund on stabiilne. Jookseb võrdlemisi stabiilse tempoga. Stabiilse saagikuse poolest tuntud vaarikasort. Piima kvaliteet ei ole stabiilne, vaid kõigub. Säästude stabiilne kasv. Stabiilne riik, valitsus, raha. Elu tundus olevat stabiilne. Meie stabiilseim korvikütt. Üks õdedest on stabiilse, teine labiilsema närvikavaga. Maainimeste perekonnad on stabiilsemad kui linlastel. Stabiilsed keemilised ühendid.
▷ Liitsõnad: ebastabiilne.