[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sport ‹spordi 21› ‹s›
mängulist laadi võistluslik kehaline tegevus, sportimine. Harrastussport ja kutseliste, kutseline, professionaalne sport. Sport karastab keha ja vaimu. Meil on sport au sees. Ilma võistluseta pole sporti. Armastab sporti. Peab spordist lugu. Hakkas sporti harrastama, spordiga tegelema juba keskkoolipäevil. Poisid teevad sporti 'spordivad'. Spordis ei saanud Jaani vastu keegi. Tegeleb maadlusega, aga muust spordist ei tea tuhkagi. Miks küll suured mehed spordiga jahivad? Noormees jõudis suurde sporti 'tippsporti'. Vend tegi sporti küll: käis õhtuti jooksmas. Kaevas lausa mõnuga, spordi 'kehalise tegevuse' mõttes. || spordiala. Ragbi on meil vähetuntud sport. Kõige odavam sport olevat kabe. || piltl (hasartse tegevuse kohta). Harrastab paradokside pildumise sporti. *.. võrrandite koostamine oli teda alati vaimustanud. See oli omamoodi sport, huvitav, põnev ja täpne. V. Saar. *.. minge mustlasega hobust vahetama, siis alles näete, mis on sport. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: allvee|sport, auto|sport, jahi|sport, jalgratta|sport, kala|sport, kardi|sport, langevarju|sport, laske|sport, lennu|sport, maadlus|sport, matka|sport, mootori|sport, mootorratta|sport, mudellennu|sport, orienteerumis|sport, poksi|sport, purilennu|sport, purje|sport, ralli|sport, ratsa|sport, spinningu|sport, sõude|sport, tõste|sport, ujumis|sport, vee|sport, vibu|sport, õngesport; amatöör|sport, inva|sport, massi|sport, profi|sport, rahva|sport, tipp|sport, üliõpilassport; suve|sport, talisport; tegev|sport, tervise|sport, võistlussport; ajusport.