[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

spekter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
kindla füüsikalise suuruse väärtuste kogum (jaotumine) mingi füüsikalise nähtuse puhul, näit. mitmevärviline riba, mis tekib valguse jaotumisel lainepikkuse järgi. Optiline spekter. Ribana kujutatud spekter. Graafiliselt, numbriliselt esitatud spekter. Pidev spekter. Nähtava valguse spekter. Päikese spekter. Raua, aatomituumade, kristallide spekter. Looduses esineb spekter vikerkaarena. *Ruum tehakse pimedaks. Valgeks lubjatud seinale murdub läbi prisma spekter... L. Metsar. | piltl. *.. ega inimtundmuste spekter ka kõige paremates ühiskondlikes tingimustes koosne ainult rõõmsatest värvidest.. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: joon|spekter, kiirgus|spekter, neeldumis|spekter, pidev|spekter, ribaspekter; helispekter.