[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

soov ‹-i 21› ‹s›
tahtmine midagi teha, saada, saavutada; igatsus, ihalus, unistus, lootus. Tal on suur soov õppida. Ilus ilm tekitab soovi ujuma minna. Ta ilmutas soovi mind kaasa võtta. Avaldasin soovi ühingusse astuda. Poisil polnud mingit soovi kinno minna. On sul soove või pretensioone? Soove rahuldama, täitma. Tulin ta soovile vastu. Surus soovi alla. Ta lahkub töölt omal soovil. Olen siin vanemate soovil. Soovi korral saab piletid ette tellida. Kelner päris me soovide järele. Mul on kaks soovi: klaas mineraalvett ja kalasalat. Põlesin soovist kõik ära rääkida. Hinges oli soov armuda. Püüab soove silmist lugeda. Olen haaratud soovist kaasa lüüa. Temaski tõusis see soov. Maia tahtis palju lapsi saada ja see soov täitus. Kannan endas kaaslase leidmise soovi. Ta silmist paistis kirglik soov. Ta on oma soovide ori. See on mu südame soov. Siiras, vaga, sisim, salajane soov. Soov läks, ei läinud täide. Taadi viimaseks 'surmaeelseks' sooviks oli, et.. *Ta uinub täissöönuna ja täiest kõhust tuimana.. soovideta, igatsusteta, unistusteta. L. Kibuvits. || heasoovlik pöördumine, mis sisaldab lootust millegi meeldiva täitumisele; (ka nende pöördumiste, näit. õnnitluste, tervituste koosseisus olevana). Olümpiale mineja kuhjati üle kümnete heade soovidega. Parimad soovid uueks aastaks! Kõige paremate soovidega, Maret (kirja lõpetuseks).
▷ Liitsõnad: eri|soov, jõulu|soov, kohtumis|soov, lahkumis|soov, palga|soov, sala|soov, südame|soov, õnne|soov, õppimissoov.