[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sobilik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sobiv (1. täh.) Olen sobiliku elupaiga leidnud. See nuga pole koorimiseks üldse sobilik. Karmides oludes sobilik rõivastus. Diktoriametiks sobilik hääl. Mati on sulle täitsa, päris, igati sobilik mees. Selle töö jaoks on tema kõige sobilikum. Sihib jutu endale sobilikku suunda. Kõige sobilikuma vastuse andsid sina. Tulite just sobilikul ajal. Nii hilja pole sobilik helistada. Talle pole enam sobilikki „preili” öelda.