[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sisu ‹11› ‹s›

1. see, mis mingi ümbrise, koore, kesta, anuma vms. sees leidub. a. (aine kohta). Arbuusi, meloni seemnerikas sisu. Punaste sõstarde õhukese kesta all peitub mahlakas sisu. Sai oli krõbeda koorikuga, sisu pehme ja soe. Veeretasin leiva sisust kuulikesi. Kummutasime purgi sisu pannile. Pudeli sisu muudkui vähenes, oli kahanenud poole peale. Piimanõu läks ümber, sisu voolas põrandale. Pakendi pealdis on sisuga vastuolus. *Järgmisena köitsid mu tähelepanu haruldased õunad, mille kuldne sisu helkis kiusatuslikuna läbi õhukese koore. B. Alver. b. (esemete kohta). Karbi, paki sisu. Uurisime laegaste sisu. Silmitses uurivalt paberikorvi sisu. Puistas rahakoti sisu välja ja hakkas sente üle lugema. Raputas seljakoti sisu voodile. *Kasin ja tagasihoidlik oli kohvri sisu: üks kleit, veidi pesu, mõned vihikud ja pakike.. kirju. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: leiva|sisu, soolesisu.
2. see, mida sisaldab kiri, raamat, kõne vms.; see, mida käsitletakse, kujutatakse v. millest räägitakse, kirjutatakse; aine, teema, süžee vms. Luuletuse sisu ja vorm. Raamatu, romaani, eepose sisu. Analüüsis pöörati peamist tähelepanu teose sisule. Sain järgmise sisuga kirja. Jutusta mulle lühidalt ettekande sisu! Sain vestluse sisu hiljem teada. Tühise sisuga komöödia. Ajalehe sisu on kehvemaks läinud. Oma sisult on artikkel vastuvõetav. Vaimuliku sisuga käsikirjad. Pidas poliitilise sisuga kõne.
3. olemus, mõte, tähendus. Mõiste sisu. Uued mõisted annavad olemasolevatele sõnadele uue sisu. Palun avage järgmiste võõrsõnade sisu. || väärtuslik, mõtestav osa. Tema elu sisuks sai heategevus. Poja sünd andis elule uue sisu. *.. vahel on elu nii tühi, nagu puuduks olemisel siht ja sisu. A. Kalmus.