[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sile ‹-da 2› ‹adj›

1. (täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; (puudutamisel:) mitte krobeline ega kare. Sile pind, sein, põrand. Lükkas höövliga, hööveldas laua siledaks. Vesi, lained on kivi siledaks lihvinud. Klaasi ääred lihviti siledamaks. Siledaks kulunud trepikäsipuu, vana münt. Liivapaberi sile pool. Labase sidusega riie on sile. Rullis taigna siledaks. Palme on nii sileda kui rõngalise tüvega. Sile asfalt. Läksime mööda siledat jääd. Kaldasein oli nii sile, et jalga polnudki kuskile toetada. Reejalasest jäi teele ilus sile jälg. Kunagisest kividega kaetud põllust on saanud ilus sile väli. Sõidame siledal, rööbasteta teel. Tee on sile nagu saelaud. *.. kus ta [= Kalevipoeg] aga kingule astus, sinna sigines sile maa asemele. J. Kunder. *Tapma ma teda ei hakka, aga sihverplaadi õiendan tal siledaks. K. Rumor. | piltl. Tema elutee on olnud üsna sile. Elu ei ole alati nii sile, kui tahaksime. *Ilm aga oli endiselt karvane ja ei mõelnudki siledamaks jääda. J. Tuulik. || (veepinna kohta:) lainetuseta, liikumatu. Järv on vaikne ja sile. Siledal veepinnal polnud vähimatki virvendust. Meri on sile kui peegel, klaas. || (tüve, varre kohta:) oksteta, ogadeta v. lehtedeta. Puud olid siledad kui tornid, sambad. Kõrvu kasvasid ogalise ja sileda tüvega puu. *Leeni.. korjab pärja tarvis lilli ja roobitseb nende varsi siledaks. M. Traat. || paljas, karvadeta; hästi raseeritud. Ajab lõua, näo, põsed siledaks. Kraapis peegli ees lõuga siledaks. Lükka oma lõug ka siledaks. Siledaks pöetud pea. Ühel olid karvased, teisel siledad jalad. Karvamüts on siledaks kulunud. | (taime- ja loomanimetustes). Sile tondipea, peperoomia. Sile keraskarp, valgetigu.
▷ Liitsõnad: klaas|sile, laud|sile, peegel|sile, siidsile.
2. kortsudeta; sirge. Lapse nahk on sile. Näos on kortsud ja laup pole enam sile. Viiekümneselt oli ta nägu veel päris sile. Tüdruku kumer kõht on sile kui marmor. Triigib pesu, riided siledaks. Siledad linad, kardinad. Silus ajalehe käega siledaks. Uhiuued, täiesti siledad rahad. *.. riputas sineli ja seljakoti eestoas varna, tõmbas pluusi siledaks ja astus edasi. A. Jakobson. || (juuste, karva kohta:) lokkideta, mitte krässus; (peadligi) liibuv v. selliseks kammitud. Tüdrukul on siledad ja siidised juuksed. Lapsena olid tal siledad juuksed, nüüd on krussis ja käharad. Harjab, kammib juuksed, pea hästi siledaks. Siledaks soetud lakkadega täkud. Terve looma karv on sile ja läikiv. *.. juuste sile soeng moondas ta näo nukker-leebeks.. A. Adson.
3. hästi toidetud, rammus, ümar. Ilusad siledad sead. Siin talus on põllud korras, kari sile ja kambrid puhtad. Rakendas vankri ette siledad traavlid. Söötis hobused siledaks. See lehm on teistest siledam. *Aga näe, kevad käes, loomad siledad ja udarad maani. V. Saar.
4. piltl kena, hoolitsetud, klanitud; viisakas, peen. Sinusugusel sileda näolapiga, silmnäoga tüdrukul ei tohiks kavaleridest puudu olla. Vaata, kui sileda väljanägemisega, välimusega noormees! Pealtnäha on poiss üsna sileda olemisega, moega, lips ees ja puha. Niipea kui tüdruk veidigi siledamat poissi näeb, kohe läheb põlema. Igas siledamas naises pesitseb konkurentsitunne. See sile ja lihvitud sell tiirleb sinu naise ümber. Tegi sileda kummarduse. Õhtuks peaks habeme ära ajama ja siledamad riided selga tõmbama. *.. ütles naeratades: „Lapsed, hoidke ennast siledad, kosilane kodus.” A. Kitzberg.
5. piltl ladus, kuid võlts, ilustatud, lakeeritud; pealispindne, sügavuseta. Siledad sõnad. Veeretas siledat juttu. Ära mitte püüagi juhtunut siledaks rääkida. Magusad ja siledad kunstiteosed. Näiliselt on selles romaanis kõik sile ja õnnestunud. Sile, väliselt hiilgav lavastus. Näidendis puudub dramatism, on ainult sile olustikumäng. *Lihtsustavalt ümber pannes saadakse pealtnäha sile sõnastus; nii ongi tõlgitud terveid raamatuid. U. Liivaku.