[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

siga ‹sea 25› ‹s›

1. keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus); hrl. sellest liha ja peki saamiseks aretatud koduloom. Sigu kasvatama, pidama. Sigu nuumama. Suur valge siga ehk jorkširi siga. Peekonitõugu siga. Perenaine hakkas sigu söötma, talitama. Poiss hoiab põllul sigu ja lambaid. Sead lasti kesa peale. Sead röhivad, ruigavad, vinguvad. Siga armastab tuhnida, tõnguda. Siga songib maad, mõnuleb poriloigus. Jõuluks tapeti, veristati siga. Hapuks läinud toit viidi sigade ette. Keegi ei söö, sööda supp kasvõi sigadele. || esineb rahvapärastes ja piltlikes ütlustes ning võrdlustes. Siin on rukis põllul nii tihe, et siga jääb sisse kinni. Tuul on niisugune, et ajab, puhub sea püsti (väga tugeva tuule kohta). Seda naeraksid kõik küla seadki (millegi naeruväärse kohta). Ennast seaks 'väga purju' jooma. Mees on (lakku) täis nagu siga 'väga purjus'. Kui ta sellest teada saab, siis ta vihastab enese seaks 'vihastab väga tugevasti'. Tal oli sea moodi 'väga palju, rohkesti' õnne. No küll sööb sea moodi! (palju v. räpaselt sööva inimese kohta). Oma kodus on ta must, ropp kui siga. Karjub nagu siga aia vahel. Kogu ümbrus oli segamini pööratud nagu sea songermaa. Sa oled justkui tige siga, ei lase teisi süüa ega söö ise. Olete sellise supi kokku keetnud, et siga ka ei söö (väga keerulise, ebameeldiva olukorra kohta). Saada siga Saksamaale, pese siga seebiga, siga jääb seaks. *„Oh sa siga, on teil alles saar!” hüüatas Tarmo.. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: habe|siga, jaava|siga, kodu|siga, kääbus|siga, mets|siga, uluksiga; emis|siga, oriksiga; liha|siga, nuum|siga, peekoni|siga, peki|siga, rasva|siga, tõusiga.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes muudes loomanimetustes
▷ Liitsõnad: hirv|siga, jõe|siga, laane|siga, naba|siga, tüügassiga; meri|siga, okassiga.
3. hlv häbematu, jultunud, alatu inimene (hrl. mees); lontrus, lurjus (ka sõimusõnana). Mõni arvab, et kõik mehed on sead. Ütle sellele pealekaebajale, et ta on suur siga. Ma olen aumees, mitte mõni siga. Sa ei tunne seda inspektorit, ta on viimane siga. Kaua sa sellise mehega elad, tule sihukese sea juurest ära! Sa oled temaga ju sea kombel käitunud! Oodake, sead, see asi nii ei jää! Või võõrast naist puutuma, siga niisugune! Tema, siga, ei võta tervitust vastu! Ära sõima midagi, siga! Siga, lurjus selline! *Meie soomepoiste hulgas on üks suurim siga, keda üldse võib kohata. A. Viirlaid. | ‹adjektiivselt›. Meister on siga mees, käib direktori juures kaebamas. *.. mõtlesin, et paras Nahkurile, kui tal nii siga sõber on... A. Valton.
4. viislehega sarnanev kaardimäng, kus kaotajaks jääb see, kellele jääb kätte poti üheksa

nagu ~ kui sea selga sadul vt sadul

pärleid sigade ette heitma ~ loopima
kellelegi väärtusi pakkuma, mida see ei oska hinnata. Ka suured kõnemehed on tihtipeale pärleid sigade ette loopinud.

[kellelegi] siga mängima
häbematult käituma. *„Sina, Simul, ära mängi siga,” ütles ta.. „Oota, kuni kuubikud lõua alla saad, siis tule ja kamanda.” P. Kuusberg.