[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sibul ‹-a 2› ‹s›

1. bot mõnede taimede maa-alune lühivõrse, mille lihakatesse lehtedesse on kogunenud toitained (bulbus). Sibulad ja mugulad. Tulbi, nartsissi sibul. Pistis, pani hüatsintide sibulad mulda.
▷ Liitsõnad: liilia|sibul, lille|sibul, nartsissi|sibul, tulbisibul; liit|sibul, mugul|sibul, putke|sibul, sigi|sibul, soomus|sibul, varresibul.
2. laukude hulka kuuluv köögiviljataim, peam. harilik e. söögisibul. Harilik, rindeline sibul. Sibulat, sibulaid kasvatama. Sibulaid kastma, rohima. Sibulal oli suur pesa all.
▷ Liitsõnad: pärl|sibul, seemne|sibul, söögi|sibul, talisibul vrd mägisibul.
3. eelmise söödav sibul (1. täh.) Kuldkollased sibulad. Magusad, kibedad sibulad. Sibula terav maitse, lõhn. Ostis turult kilo sibulaid, sibulat. Sibulaid koorima, hakkima, riivima. Lõikas sibulad viiludeks, õhukesteks ratasteks. Rasvas pruunistatud sibulad. Keedetud, praetud sibul. Hakitud sibul hautada klaasjaks. Toores, marineeritud, kuivatatud sibul. Sibulat süüa on väga tervislik. Roheline sibul 'sibulapealsed'.
▷ Liitsõnad: ema|sibul, tütarsibul; magus|sibul, pärl|sibul, tarbe|sibul, tipp|sibul, valiksibul.
4. miski sibulakujuline. Päike säras õigeusu kiriku kullatud sibulatel.
▷ Liitsõnad: karva|sibul, sugutisibul.