[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seltskondlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. seltskonnaga (1. täh.) seotud, seltskonnas esinev, seltskonnale omane. Lõbus seltskondlik õhtu, koosviibimine. See on rohkem seltskondlik, vähem sportlik organisatsioon. Seltskondlikest üritustest võeti innukalt osa. Õpiti seltskondlikke tantse ja mänge. Kerge seltskondlik vestlus. Seltskondlikud kohustused. Seltskondliku positsiooniga mees. Kasulikud seltskondlikud sidemed. Seltskondliku käitumise reeglid, etikett. Kõiki võlus ta seltskondlik lihv. *Just Anne pärast oleks pidanud selles väikeseski korteris tuikama mingi seltskondlik elu. L. Metsar.
2. seltskonda (1., 3. täh.) armastav, kiiresti kohanev, hõlpsasti suhtlev. Väga seltskondlik inimene. Tal on seltskondlik loomus. Mees oli seltskondlik, naine seevastu vaikne kodus istuja. Eile olid sa seltskondlikum kui kunagi enne. *Üks vanem leedi osutus aga eriti seltskondlikuks. Ta küsis kõikide elukutseid ja reageeris igale vastusele mingi naljaga. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: ebaseltskondlik.