[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

selts-i 21› ‹s

1. organisatsioon, ühing. Jahimeeste, põllumeeste selts. Teaduslikud seltsid. Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi juhatus, liikmed, põhikiri. Kutsuti kokku seltsi koosolek. Asutati uus selts.
▷ Liitsõnad: aktsia|selts, haridus|selts, jahi|selts, karskus|selts, kindlustus|selts, kirjandus|selts, kultuuri|selts, käsitöö|selts, laeva|selts, laulu|selts, looduskaitse|selts, loomakaitse|selts, mängu|selts, nais|selts, piibli|selts, sala|selts, spordi|selts, teadus|selts, usu|selts, vabaharidus|selts, üliõpilasselts; abi|selts, haru|selts, kesk|selts, peaselts.
2. olendite v. esemete juuresolek, kaaslaseks v. seltskonnaks olek; kaaslane, seltskond. Igatses inimliku seltsi järele. Ta jäi üksi ja seltsita. Seltsist siin puudu ei tule. Tänas oma kaaslast seltsi eest. Mulle pole seltsi tarvis. Alati pole isu seltsi järele. Erakud ei hooli teiste inimeste seltsist. Mõne inimese seltsi otsitakse. Ega sa meie seltsi ei põlga? Lapsel on puudus omaealiste seltsist. On kurb sõprade seltsist eemal olla. Kellelegi seltsiks minema, tulema, olema, jääma. Vanaema kutsus lapselapse enesele seltsiks. Ma ei karda, mul koer seltsiks. Tundis igavust, sest kedagi polnud seltsiks. Raadio, hea raamat on mõnusaks seltsiks. *Juhanil oli hea meel Martini seltsist, veel enam aga pojapoja töökusest. H. Sergo. || märgib vastavat tunnet. Laps tundis koerast suurt seltsi. Lastest on suur selts. Siin üksinduses on raamatutestki pisut seltsi. Oli harjunud puudest ja põõsastest seltsi tundma. *Minna pani grammofoni mängima. Nõnda tegi ta alati, et kraamimisel seltsi saada. L. Promet. || (väljendites loomade inna ja paarimise kohta). Paistab, et emis otsib, tahab seltsi. *Päris hea, kui lehm suvel seltsi jaksas võtta ning piim oodata oli. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: inim|selts, sõbraselts.
3. kõnek (ühiseks tegevuseks moodustunud) salk, hulk, seltskond. Seltsiga kaasa minema, seltsist maha jääma. Neid oli suur selts koos. Terve selts tudengeid sõitis linnast välja. Noored tulevad oma lärmaka seltsiga. Kaluritel oli seltsi peale üks paat. Läks teele suurem selts matkajaid.
▷ Liitsõnad: nooda|selts, paadi|selts, vande|selts, võrguselts; suguselts.
4. kõnek liik, sort, tõug. Head seltsi lehm. Pargis kasvab mitut seltsi puid. Loomad on teine teist seltsi. Paremat seltsi riie. Tõsist seltsi inimesed. Suurt seltsi mardikad, põrnikad. Sel peremehel on virgemat seltsi sulane. Nägime mitmest seltsist linde ja loomi. *Käinud kaugel, palju näinud ja oskas iga seltsi tööd teha. J. Lattik. *Oli muidugi arvata, mis seltsi kõnelus siin ees seisab. E. Raud.
5. biol klassist väiksem, sugukondadeks jagunev süstemaatikaüksus (ordo). Hobuslased kuuluvad kabjaliste seltsi.
▷ Liitsõnad: alam|selts, ülemselts.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur