[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korda minema

1. ‹hrl. adessiiviga› õnnestuma, sellisel määral edukas olema, et võib rahule jääda. Katse läks korda. Politseil läks korda murdvaras tabada. Vastasel läks korda mõningast edu saavutada. Mul ei läinud korda pahandust ära hoida. „Kuidas minu kirjutis on?” – „Läheb korda”. *Oli põhjust ka rõõmustamiseks. Esimene rukis läks toredasti korda. H. Lepik (tlk).
2. ‹allatiiviga› kellessegi puutuma; kellelegi huvi pakkuma. Mis see mulle korda läheb! Teiste arvamused ei läinud talle põrmugi korda. Maie tegi näo, nagu ei läheks Julius talle vähimatki korda.

laine ‹18› ‹s›

1. ka füüs ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine. a. veekogudes tuule, õhurõhu muutumise, loodete jms. mõjul tekkiv veemasside võnkumine; sellisel võnkumisel tekkiv veevall. Madalad, kõrged, vahuharjalised lained. Lained veerevad pahinal, kohinal randa. Laine tõuseb, vajub. Lained peksavad vastu kaldajärsakut. Lainete lokse. Lained pillutavad paati. Laine käib kõrgelt, lööb üle parda. Hoiab paadi laines, vastu lainet. Laev kõigub kõrges, teravas laines. Laevukene lainete turjal. Luht on lausa laines 'üle ujutatud'. *Järvepind virvendas väikestes lainetes. J. Vahtra. | piltl. *Algul oli Martin arvanud, et aegade lained uhuvad nooruse unenäod ja mälestused oma teed .. H. Sergo. b. võnkliikumine muus elastses keskkonnas; üks sellise liikumise võngetest. Ballistiline laine. Heli levib lainetena. Maavärinast tekitatud lained maakoore pinnakihtides. c. ruumis võnkliikumisena leviv elektromagnetväli; elektromagnetvälja võnge. Elektromagnetilised lained kannavad edasi energiat ja impulssi. Laine kiirus, sagedus, elektri- ja magnetväli. Kiirguste levik lainetena. d. kõnek raadiolaine lainepikkus. Mis lainel see saatja on? Saade tuleb ühelt teiselt lainelt. Oleme temaga ühel lainel 'mõtleme, tunneme, mõistame ühtmoodi'. Ma ei ole praegu nalja lainel 'mul ei ole naljatuju'.
▷ Liitsõnad: hiid|laine, hiigel|laine, loode|laine, mere|laine, murd|laine, mõõna|laine, piki|laine, pinna|laine, rist|laine, sise|laine, säbar|laine, tuule|laine, tõusu|laine, ummiklaine; detonatsiooni|laine, elastsus|laine, heli|laine, hääle|laine, keeris|laine, löök|laine, maavärina|laine, nihke|laine, paisumis|laine, õhulaine; detsimeeter|laine, elektromagnet|laine, kesk|laine, lühi|laine, meeter|laine, millimeeter|laine, pikk|laine, raadio|laine, sentimeeter|laine, ultralühi|laine, valguslaine.
2. miski kujult veelainet meenutav. Kaunid lained juustesse vajutatud. Tal on veidi lainesse hoidvad, laines juuksed. Eterniitplaadi, lainepapi lained. Katuseplaadid peavad üksteist katma vähemalt ühe laine võrra. Märgunud vineer tõmbub kuivades lainesse.
▷ Liitsõnad: juukse|laine, loki|laine, vesilaine.
3. miski perioodilise, hootise ilmumise, levimise, liikumise v. tegutsemise poolest veelainet meenutav. a. (rühma, üksikjuhtude kogumi jm. kohta). Pommituslennukid tulid linna peale lainetena, mitme lainena, laine laine järel. Pagulasi, sõjapõgenikke tuli, saabus lainetena. Talurahvarahutuste, streikide laine. Uus arreteerimiste laine. Gripp levib lainetena. Päev algas lausa äparduste lainega. Rändlinnud saabuvad meile lainete viisi, mitmes laines. Esimeste öökülmade laine. | piltl. Kirjanike uus laine. Uue laine luuletajad, lavastajad. Uus laine arhitektuuris. b. tunnete, meeleliigutuse hoog, vahk. Heldimuse laine. Erutus lõi, uhkas lainena näkku. Kuum laine voogas üle ihu, jooksis üle selja. Valulisi laineid käis tal üle näo. Tundmuste laine mattis ta enda alla. *Kogu Orut oleks nagu tabanud meeleraskuse, tusasuse ja nukruse laine. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aja|laine, arreteerimis|laine, gripi|laine, inflatsiooni|laine, invasiooni|laine, kuuma|laine, külma|laine, moe|laine, pahameele|laine, protesti|laine, rände|laine, ründe|laine, sooja|laine, taudi|laine, terrori|laine, viha|laine, ülestõusulaine.

liit ‹liidu 21› ‹s›

1. üksteisest sõltumatute osapoolte omavaheline leping, sobimus (2. täh.) ühiseks tegevuseks, ühiste eesmärkide saavutamiseks; sellisel sobimusel rajanevad suhted. Riikide majanduslikud, sõjalised liidud. Sõlmiti liit ühise vaenlase vastu. Koostöö ja liidu kujunemine Eesti muistsete maakondade vahel. Ta on nendega liidus, lõi nendega liitu. | piltl. *Kuid just nende [= jõu ja vaimu] liidus avardub meie mõttepildis Lurichi erakordne ning plastiline isiksus. V. Panso.
2. liitunute organisatsiooniline ühendus. a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega isikute organisatsioon v. nende koondis (hrl. juriidilise isikuna). Loomingulised liidud, näiteks kirjanike, kunstnike, heliloojate liit. Luterlik Maailmaliit jt. kirikute liidud. b. riikide (ka kogukondade, linnade vms.) ühendus. Tallinn kuulus Hansa Liitu. Hõimuliitude asemele tekkisid territoriaalsete kogukondade liidud – kihelkonnad ja maakonnad.
▷ Liitsõnad: esperanto|liit, hõimu|liit, kaitse|liit, kino|liit, spordiliit.
3. hrv hulk, summ. *Inimesi seisis suuremas ja vähemas liidus .. L. Promet.

lõuend ‹-i 2› ‹s›
labase sidusega hrl. linane v. kanepine riie. Pleekimata, pleegitatud lõuend. Peenest lõuendist voodipesu, laudlinad. Kunstnikku temast ei saa, mis ta ilmaaegu lõuendit määrib. || sellisel riidel maal. Flaami meistrite lõuendid. *.. rebis ribadeks ja loopis ahju lõpetatud ja poolikud lõuendid. O. Tooming.

löök ‹löögi 21› ‹s›

1. löömise üksikjuhtum. a. liikuva objekti põrkumine vastu liikumatut v. liikuvat objekti; sellisel põrkumisel tekkiv järsk tugev hõõrdumine ning sellega kaasnev heli; liikuva objekti liikumisjärk, mille tõttu põrkumine toimub. Poksija välkkiired jõulised ning tabavad löögid. Löök rindu, näkku. Osava löögiga lõi ta kallaletungija pikali. Sepahaamri rasked löögid. Pall lendas tugevast löögist üle katuse. Meie masinakirjutaja lööb üle 200 löögi minutis. Jõulise löögiga pianist. Taimed purunesid jämedate raheterade löökide all. *Madjakas tõusis ja langes, lahja hobune võpatas iga löögi ajal .. O. Tooming. *Kilk-kõlk! kilk-kõlk! mats-pots! mats-pots! Juba hakkavad löögid oma heledat kõla kaotama .. E. Vilde. b. (südametukse, pulsilöögi kohta). Süda jätab lööke vahele. Pulss on 70 lööki minutis. c. (välgu-, elektrilöögi kohta). Katkisest seinakontaktist võib löögi saada. *Ja välk ei löönud ka sinna, vaid siia samasse, lähedasse metsa. Nii lühikene oli löögi ja müristamise vahe. A. Mälk. d. (kellalöögi kohta). Kirikukella kumedad löögid. Südaöö, seinakella kaksteist lööki. e. (taktilöögi, ka taktilöömise, takti osa v. rütmi kohta). Mudilaskoori tuleb juhatada selge löögiga. Takt koosneb neljast löögist. *Lüdigi juhatamises oli vastupandamatut ürgjõudu .. tema löök oli otstarbekas, selge ja loogiline, hästi taibatav. G. Ernesaks. *Sundija väikese trummi saatel tõusis ja vajus nelikümmend aeru nagu üks. Kes aga kas või karvavõrdki löögist välja läks, seda tabas trummimehe pika keelega piits. H. Sergo. f. jõuline ja kiire ründeoperatsioon; tulelöök. Taktikaline löök. Diviis valmistus vastasele löögi andmiseks. Sattusime vaenlase löögi alla. *.. ning künka pihta suunati raskerelvade löök. Mürsud langesid ette ja taha, muld tuiskas .. R. Kaugver. g. käik, mille tulemusena mängunupp laualt eemaldatakse
▷ Liitsõnad: aeru|löök, ava|löök, eel|löök, eestkäe|löök, gongi|löök, hakk|löök, haamri|löök, jala|löök, kabja|löök, kaksik|löök, karistus|löök, kaug|löök, kepi|löök, kirve|löök, käe|löök, läbi|löök, madal|löök, mõõga|löök, mööda|löök, noa|löök, nurga|löök, otse|löök, peale|löök, pea|löök, pette|löök, piitsa|löök, pintsli|löök, pomm|löök, põhi|löök, põlve|löök, põrke|löök, randme|löök, rusika|löök, ründe|löök, saba|löök, sisse|löök, südame|löök, tagantkäe|löök, tagasi|löök, tiiva|löök, trahvi|löök, tõrje|löök, täägi|löök, vaba|löök, vahe|löök, vasara|löök, vastu|löök, vikati|löök, viltu|löök, välgu|löök, välja|löök, väravalöök.
2. õnnetus, lüüasaamine. Poja surm oli talle vapustav löök. Ta elas selle löögi vapralt, mehiselt üle. Mind tabas raske löök. *Teise tütre sünnil oli Krõõt nutnud, nüüd [kui jälle sündis tütar] võttis ta löögi alistunult vastu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: saatuselöök.
3. kõnek hea võimalus; menu. Jaan on vaikne nohik, tal pole tüdrukutega, tüdrukute juures lööki, ta ei pääse löögile. Koolide lõpuaktuste ajal on lillekaubitsejatel lööki.

raamat ‹-u 2› ‹s›

1. trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; sellisel kujul ilmunud v. ilmuv kirjandusteos (ka mitmeköitelisena). Paks, õhuke, väike raamat. Igav, põnev, hea, huvitav, ilus raamat. Hästi kallis raamat. Esimene eestikeelne raamat. Kalinguri köidetud, kalingurköites raamat. Pehme-, kõvakaanelised raamatud. Heale paberile trükitud, värviliste piltidega raamat. Raamatute raamat (Piibli kohta). Raamatu tiitelleht, kaaned, selg, hind, tiraaž. Raamatu käsikiri, autor. Raamat loodusest, sõjast. Ullo Toomi raamat „Valimik eesti rahvatantse”. Selle raamatu on kirjutanud, koostanud noor teadlane. Kirjaniku uus raamat on romaan novellides. Koondas oma artiklid raamatuks. Raamat ilmus kirjastuse „Valgus” väljaandel. Loeb, sirvib raamatut. Armastab raamatuid ja loeb neid suure huviga. Loeb palju, lausa neelab raamatuid. Ta tuhnib aina raamatutes 'loeb, uurib raamatuid'. Raamatud huvitasid teda enam kui maatöö. Kulutab palju raha raamatutele. Raamatuid laenutama. Kellelegi, kelleltki raamatuid laenama. Raamatukogus on palju raamatuid. Raamatutest saadud teadmised. Mis raamatust sa seda lugesid? Poiss istus, raamat käes, ees. Lapsel ühtepuhku nina, silmad raamatus 'laps loeb ühtepuhku'. Võtab raamatu kätte. Lõpetas õppimise ja lõi raamatu kinni. Vaata ikka raamatusse ka, muidu unustad õpitu. Ta oli juba vana mees, kui uuesti raamatute taha asus. Raamat on teadmiste allikas. Räägib nagu raamatust. Ma istun siin kui lahtine raamat, te teate minust kõik. *Dramatiseerija pidas väheste kogemuste tõttu ehk liigagi kinni raamatu kirjatähest ja vaimust .. O. Kuningas. | piltl. *.. kippus ta ennast valusalt süüdistama selles, et pole suutnud lapse usaldust võita, teda enesele lahtiseks raamatuks kasvatada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aabitsa|raamat, aadressi|raamat, aasta|raamat, aja|raamat, ajaloo|raamat, ajaviite|raamat, anatoomia|raamat, arsti|raamat, botaanika|raamat, filosoofia|raamat, grammatika|raamat, jutluse|raamat, jutu|raamat, keemia|raamat, kooli|raamat, kroonika|raamat, kunsti|raamat, laste|raamat, laulu|raamat, looma|raamat, lugemis|raamat, luule|raamat, muinasjutu|raamat, mälestuste|raamat, noodi|raamat, noorsoo|raamat, novelli|raamat, palve|raamat, piibli|raamat, pildi|raamat, proosa|raamat, rahva|raamat, reisi|raamat, seaduse|raamat, seene|raamat, sõna|raamat, telefoni|raamat, täht|raamat, värsi|raamat, õpperaamat; abi|raamat, kiriku|raamat, käsi|raamat, lootsi|raamat, missaraamat; lemmik|raamat, tõlkeraamat; eluraamat.
2. (ilukirjandusliku) teose suurem alajaotus, jagu. Romaan kolmes raamatus. || (temaatiliselt üht tervikut moodustava Piibli osa kohta). Kohtumõistjate raamat. Vana Testamendi Hiiobi raamat. Neljas Moosese raamat.
▷ Liitsõnad: ilmutusraamat.
3. köidetud paberilehed, vihik ülestähenduste, sissekannete vms. tegemiseks. Kauplustes olid kaebuste ja ettepanekute raamatud. Poodnik märkis kõik tellimiste raamatusse üles. Raamatu peale ostma, võtma v. andma 'poest võlgu ostma, võtma v. andma, kus kõik vastavasse vihikusse üles märgitakse (hrl. varasemal ajal)'. *Pojapoeg .. on juba neljakümne ligi, peab raamatuid [= töötab raamatupidajana] ja istub pikkadel koosolekutel. I. Sikemäe. *.. pidi välditama võimalikku viga, mis kerge lipsama raamatusse masinana arve kirjutades. R. Sirge. || van (hoiuraamatu kohta). Paneb saadud raha hoiupanka raamatu peale. Tal on raha pangas raamatu peal. *.. aga iga kuu olen ikka natuke [raha] Meeta raamatu peale kirjutanud. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: arve|raamat, arvestus|raamat, au|raamat, hindamis|raamat, inventari|raamat, kassa|raamat, kinnistus|raamat, kontori|raamat, lao|raamat, nöör|raamat, pea|raamat, piima|raamat, vaku|raamat, äriraamat; külalis|raamat, laeva|raamat, logi|raamat, märkme|raamat, protokolli|raamat, päeva|raamat, režii|raamat, tasku|raamat, tõu|raamat, võõrasteraamat; hoiu|raamat, liikme|raamat, palga|raamat, töö|raamat, õpingu|raamat, üüriraamat.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› raamatut (1. täh.) meenutav kogum kviitungeid, talonge jms.
▷ Liitsõnad: abonement|raamat, kviitungi|raamat, pileti|raamat, tšekiraamat.
5. nimestik, register. Punane raamat 'ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga'.
▷ Liitsõnad: kinnistu|raamat, kiriku|raamat, kreposti|raamat, maa|raamat, maja|raamat, matrikli|raamat, meetrika|raamat, personaal|raamat, registreerimisraamat.
6. paberi arvestusühik: 24 poognat kirjutus- v. 25 poognat trükipaberit

siis ‹adv›

1. osutab mainitud, teada olevale (v. mainitavale) ajahetkele v. -lõigule: sel ajal, sel hetkel. Olime siis kõik noored. Läksime aeda, ilm oli siis veel ilus. Ja siis kõlas koputus. Siis astub lavale peategelane. Siis oli nii, nüüd on aga teisiti. Sain siis hakkama, saan nüüd ka. Siis oli kergem elada kui praegu. Taipasid sa juba siis midagi? See oli siis, nooruses. Pärast, siis kuulsime mitmesuguseid jutte. | sidesõnaga kui algava ajalause korrelaadina pealauses. Ta saab just siis kakskümmend, kui abiellub. See oli siis, kui ema veel elas. Alles siis, kui oli juba päris pime, julges põgenik peidust välja tulla. *Esimene komistuskivi visati talle teele juba siis, kui ta alles naiseks oli saamas. A. H. Tammsaare. | kuulub koos sidesõnaga kui sidendi koosseisu ajalauses. Siis kui lapsed olid söönud, läksid nad õue.
2. osutab toimuva v. toimunu ajalisele järgnevusele: seejärel, pärast seda. Enne mõtle, siis ütle. Algul lajatasid üksikud paugud, siis hakkasid tärisema kuulipildujad. Isa silmitses esiteks poega, siis võõrast. Kõigepealt tooge laud, siis toolid. Esmalt tuleb minna otse, siis keerata paremale. Nii nad joostes tulid: kord üks ees, siis teine. Mina ütlen enne ja alles siis sina. *.. [rauk] silmitses mind viivu umbusklikult, noogutas siis ja asus nohisedes oma viinamarjakoogi kallale. E. Vetemaa. || osutab ruumilisele järgnevusele. *Edasi tuleb mets ja siis Vallaste. J. Parijõgi. *.. [toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp.. R. Kaugver.
3. viitab mainitud v. mainitavatele asjaoludele, tingimustele vms.. a. niisugusel juhul, sellisel puhul. Võta kompass kaasa, siis pole eksimist karta. Sööge aga, siis jõuate rohkem tööd teha. Lähme koos, siis tee ka lühem! Aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? Ma olen seda filmi näinud, sellepärast ma tean. – Ah nii, siis muidugi. *Aga valeta, vaata, siis oled sa mees! O. Luts. | esineb tingimuslause fakultatiivse korrelaadina pealauses. Kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Kui õhtul sajab, siis jääb kinnominek ära. Kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha. Kui täna raha kaasas pole, siis makske homme! Siis, kui on aega, pole raha. Oleks ta mõne aasta vanem, siis arvaks ta teisiti. b. seega, niisiis, järelikult. *Riigiametnikku preemiatega ei peibuta ega kollita, midagi peale aja varastada ka pole ja seda ainukest siis ammutataksegi. V. Lattik. *„Ta on mees!” teatas Sirje jultunult. Olev jäi talle otsa põrnitsema – see oli siis juba selgeks tehtud! M. Saat. c. esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui juba, siis juba. Kui hiljem, siis hiljem. Kui juba teha, siis teha korralikult. Vihastas, siis vihastas. Räägin oma saladuse ära, saagu siis mis saab. Oled rumal. – Olen, siis olen.
4. alustab pealauset, millele eelneb sidesõnaga kui algav vastandav kõrvutuslause. Kui tütar huvitus peamiselt kaunitest kunstidest, siis poja tähelepanu oli suunatud eeskätt ärile.
5. esineb põhjuslause (fakultatiivse) korrelaadina pealauses. Et me hästi oleme läbi saanud, (siis) ei aja ma sind ära. Kuna keegi ei tulnud, siis lahkusime meiegi.
6. ‹ühendsidesõna osana› ehk olgu siis, või olgu siis vt ehk, vt või.
7. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni. a. esineb vormilt jaatavas (harvemini eitavas) lauses, mis tegelikult sisaldab vastupidist arvamust v. hinnangut. Kaugel see koolimaja siis pole, ainult üle teeristi. Või siis head naist kerge leida on. Paljukest siis sinusugune ikka sööb. Kui pikk see suvine öö siis ongi! Kes siis iga aasta jõuab mantlit osta! Kes siis seda ei tea, et.. b. esineb möönvates, nõustuvates ja kinnitavates või millekski kehutavates ütlustes. Mis siis ikka. Ega siis midagi, kedagi. Mis siis enam, muudkui hakkame astuma. Mis siis muud, kui hakkame tööle. No viruta siis, pagan võtaks! Mine siis, mis sa veel ootad! Täiskasvanugi vajab tunnustust, mis siis veel lapsest rääkida. Haige loomgi tahab abi, ammu(gi) siis veel inimene. Oled kokkuhoidlik inimene? – Kuidas siis. *Kord kulub ja lõpeb ka see maailm, saati siis patune inimloom. F. Tuglas (tlk). *Ei, veskipoiss, ilma piitsata ei saa rahvastki karjatada, siis veel peru looma. J. Sütiste. c. aitab toonitada imestust, üllatust vms. Kust sina siis tuled? Mis see siis tähendab? Kas te siis ei tulegi kinno? Ah teie oletegi siis õpetaja! Kas siis keegi akna lõhkumist ei näinud? Ah siis sina! Ah siis mõtled naist võtta. Kas ta siis sugugi ujuda ei oska? Kas sina siis loed selliseid raamatuid? d. aitab rõhutada pahameelt, üleolekut, etteheidet v. parastust. Kas ma sellest siis vähe rääkinud olen! Kes siis seda niimoodi teeb! Isegi on palav, ja nüüd siis veel prožektorid ka! Sinust räägiti, kellest siis muust! Kaua ma siis nii elan. Nüüd siis tullakse koju! Kas sa siis ei näe, mis minuga toimub! Mis sest siis on, et hilinesin! Ah, mis siis, ma ei karda teda! Mis siin siis nii erilist on. Mõni ime siis, et hinded halvad on! Näed siis, mis juhtus! Saad karmi karistuse, vaata siis!
8. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v. järgnevat sõna v. lauseosa v. esineb täitesõnana. Homseni siis. No tere siis! Ole siis terve. Kuidas sulle see tuba siis meeldib? Mis laulu ma sulle siis laulan? Kuidas see elu teil siis on? Millal sa siis sõidad? Lapsed, jääb siis nii? Sa siis ei anna andeks? Ma siis nüüd lähen. Peab siis seda veel küsima? Nõnda siis, lapsed, lugu on selline. Ei mäletagi, juhtus see aasta või siis kaks tagasi. Ta oli ikka esimene, olgu siis mängima, kaklema või muidu tegutsema. Seda raamatut sa ei saa. – Miks siis? Pean sulle midagi ütlema. – Eks ütle siis.

varjama ‹varjata 48›

1. varjuks olema, valgusvoo teed takistama, kedagi v. midagi kaitsma (näit. ohu, ebasoovitava mõju vms. eest). Põgenejaid varjas ööpimedus, tihe udu. Mustad pilved olid varjanud päikese, kuu, tähed. Paksud kardinad varjasid valguse täiesti. Haab ei varja ega lämmata teisi puid. Varjas end ereda päikese eest sirmi alla. Nägu võib suure kübaraga päikesekiirguse eest varjata. Tihe loor varjas sääskede eest. Puud varjavad tuule, külma eest. Tormide eest sadamat varjav maasäär. Linnusevallid pidid varjama iga vastase eest. Juuksed olid rätiga tolmu eest varjatud. Varjas end uudishimulike pilkude eest ajalehe taga. Tuulest varjatud koht. Varjab käega küünlaleeki. Sõjamehed varjasid end kilpidega. Ema varjas last oma kehaga. Varjav katusealune, pimedusehõlm. *Saaks ometi kord kindlad uksed ette, loomad oleksid varjatud. A. H. Tammsaare. | piltl. Tunnimehed varjavad kaaslaste und. *See on vana haigla ja tema seinad varjavad suuri kannatuste tagavarasid. F. Tuglas. || sellisel moel mittemärgatavaks, mittenähtavaks tegema. Lõhnaõli ei varja higihaisu. Püüdis tedretähti puudriga varjata. Väänkasvud pidid varjama värvimata majaseinu. Majamürakas varjas vaate merele. Puudest poolenisti varjatud kirik. Suured kulmupuhmad varjasid mehe pilku. Läksin julgesti, oma samme varjamata trepist alla. Lumega varjatud jäälõhe. Musträstas on väga varjatud eluviisiga. Taipasin ta sõnade varjatud mõtet. *Suviti varjasid prahti nõgesed ning kobrulehed. V. Saar. || ‹hrl. tud-partitsiibis› (esineb mitmesugustes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Varjatud ehk latentne kujutis. Varjatud 'salaja filmiv' kaamera. Varjatud reklaam 'reklaam, mis pole muust teabest selgesti eristatav' on keelatud. Haiguse varjatud staadium. Varjatud ehk okultne maoverejooks. Varjatud 'statistikas kajastamata' kuritegevus. Varjatud inflatsioon, tööpuudus. Ainult taimestikku hõlmavat öökülma nimetatakse varjatud öökülmaks. Varjatud piste 'peitpiste'. Pükste esiküljel on varjatud kinnisega lõhik.
2. ennast v. kedagi teist redus hoidma, midagi salajases kohas peitma. Varjas end mobilisatsiooni eest punkris. Õhurünnaku ajal varjasime ennast keldris. Metsavennal õnnestus end üheksa aastat varjata. Ta oli tagaotsitavat enese juures varjanud. Saarmas oskab end väga hästi varjata. Kana varjas tibusid oma tiiva all. Sõja ajal varjasid talupojad loomi ja vilja. Varjatud varandus. *.. kõik need, kes väejooksikuid varjavad, langevad sõjakohtu alla ja lastakse maha. A. Hint. | piltl. Varjas end valenime all. Kirjanik varjas end pseudonüümi taha. *Prantsuse romaan armastab nimepidi selgeid vahekordi, ta ei varja oma intiimsusi uduste kõnekäändude taha. H. Raudsepp.
3. mingit asjaolu teiste eest salajas hoidma, salgama. Varjab oma mõtteid, plaane, minevikku kõikide eest. Arst ei varjanud haige eest, et see põeb vähki. Püüdis oma vigu, pahesid varjata. Ta ei varja oma käike ega tegusid. Varjas oma sissetulekute suurust. Ei tasu midagi varjata, tunnista parem kohe kõik üles. Aitas kaaslasel varjata kuritegu, mõrva. Tähtsat saladust pead hoolikalt varjama. Tõde ei õnnestunud kaua varjata. *Vanadus läheneb aga kiiresti ja raske on seda prouagi ees enam varjata. M. Metsanurk. || (tundmuste, nende avalduste kohta). Ta oli varakult õppinud oma tundeid teiste eest varjama. Püüdis varjata oma valu, meeleliigutust, ärevust. Suuri vaevu suutis ta oma tüdimust, kohmetust, halba tuju varjata. Peidab näo lilledesse, et varjata silmi tikkuvaid pisaraid. Varjas pahameele naeratuse taha. Teeseldud lõbususe taga tundus peituvat mingi varjatud mure. Lugesin ridade vahelt varjatud etteheidet. Rebis ümbriku kärsitust varjamata lahti. Varjamata kahjurõõm. *Aga ta ei lasknud oma kahtlusel välja paista, varjates seda naljaga .. O. Jõgi (tlk).
4. katet peale panema, katma (1. täh.) Varjas kiilaneva pealae šinjooni alla. Islamiusuliste naiste näod peavad olema varjatud. *Pähe pani ta raudkübara ja varjas selle pehme valge nahkmütsiga .. J. Sang (tlk).
5. katteks olema, katma (2. täh.) Seinu varjas sammalt meenutav tapeet. Väike linik varjab ainult laua keskpaika. *Ei varja veel mu liikmeid kade kleit .. M. Under.
6. sisaldama, endas peitma. *Komps varjas peale vähese teemoona veel midagi – Maidu meistritööd, ta tuuleveskit. E. Vilde. *.. ta [= keel] varjab lõpmata väge ja pühadust oma sees. C. R. Jakobson.
7. tumestama, varjutama. *Tuleviku varjas aga üks suur mure enese taha: venna haigus. M. Metsanurk. *.. jutustus on küllastatud vaimurikkustega, mis kipuvad tihti varjama sündmustikku. J. Luiga.

õnnestuma ‹37›
korda minema
1. (mingi toimingu, ettevõtmise v. selle tulemuse kohta:) sellisel määral edukas v. hea olema, et võib rahule jääda; hästi välja tulema. Start, hüpe, vise õnnestus. Teivashüppajal õnnestus juba esimene katse. Eksam õnnestus. Lõikus õnnestus, kasvaja eemaldati täielikult. Tema käes, temal õnnestub kõik. Seekord õllelaar õnnestus. || õnnestunud hea, kordaläinud. Õnnestunud ost, leid, valik. Õnnestunud konverents, üritus, portree, tõlge. Lavastust võib pidada õnnestunuks.
2. ‹da-infinitiiviga› mingit tegevust v. ülesannet tulemuslikult täitma, sellega toime saama. Tal õnnestus kinnivõtjate käest lahti rabelda. Vangil õnnestus põgeneda. Kellelgi pole õnnestunud seda mäge vallutada. Mul ei õnnestunud teda veenda. Romaani ei õnnestunud avaldada. || millegi ebameeldivaga tahtmatult, kogemata hakkama saama. Marjulistel õnnestus metsas ära eksida. Mul õnnestus üks kõrvarõngas ära kaotada.