[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

selili ‹adv›

1. pikali, lamaasendis(se), nii et seljapool satub allapoole v. on allpool, seliti. Selili heitma, laskuma. Vajub, kukub, langeb selili maha. Viskus, viskas end selili voodisse. Pööras end voodis selili. Haige keerati, pöörati selili. Mees prantsatas selili põõsaste vahele. Poeg pani isa maadluses selili. Lamab selili maas. Pikutame selili rannaliival. Poiss luges selili voodis raamatut. Ujub kord rinnuli, kord selili. Ma ei saa selili magada. Kutsikas oli selili, jalad ülespoole. Lõi kaardid selili 'avatult' lauale. Väikene väänab suure selili. *Öö oli valge, vana kuu seisis selili idas.. M. Unt.
2. pärani lahti. Kuumuse pärast hoiti kõiki aknaid selili lahti. Selili jäetud väravad. *Vanamees sööstis ukse poole, heitis selle selili. A. Mälk.
Omaette tähendusega liitsõnad: pool|selili, ristselili