[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aatomi|teooria
füüs keem
1. teooria, et kõik ained koosnevad aatomeist
2. aatomite ja nende koostisosade olemust selgitav teooria. Bohri aatomiteooria.

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

demonstratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. selgitav näitamine, demonstreerimine. Uute masinate, seadmete demonstratsioon. || tahtlik rõhutamine; väljakutsuv v. ähvardav käitumine v. tegevus. Põlguse, üleoleku demonstratsioon. Suurmanöövrid sõjalise jõu demonstratsioonina.
▷ Liitsõnad: moedemonstratsioon.
2. massimeeleavaldus. Hästi organiseeritud, stiihilised demonstratsioonid. Poliitilised demonstratsioonid. Rahupooldajate sõjavastane demonstratsioon.
▷ Liitsõnad: mai|demonstratsioon, massi|demonstratsioon, protestidemonstratsioon.
3. sõj pettetegevus mingis piirkonnas
4. loog tõestuse vorm

eksplikatiivne ‹-se 2› ‹adj›
selgitav, seletav

illustratiivne ‹-se 2› ‹adj›
näitlik, selgitav, illustreeriv, näiteid esitav. Illustratiivne materjal, ülesanne, võte. Teose, raamatu illustratiivne külg. Illustratiivne kirjandus, käsitlusviis.

illustratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. teksti kaunistav, selgitav v. täiendav pilt, joonis, skeem, diagramm vms. (käsikirjas, trükises). „Kalevipoja”, „Keele ja Kirjanduse”, entsüklopeedia illustratsioonid. Illustratsioonidega, illustratsioonideta ajakiri, raamat. Värvilised, värvitrükis illustratsioonid.
▷ Liitsõnad: kaane|illustratsioon, raamatu|illustratsioon, tekstiillustratsioon.
2. millegi ilmekas, iseloomulik näide. Jutustus jääb kahjuks ainult ajaloo illustratsiooni tasemele.

joonis ‹-e 4› ‹s›

1. joonestamise tulemus, millegi graafiline kujutis. Geomeetriline, tehniline joonis. Eseme, detaili joonis. Joonist valmistama, tegema. Joonise lugemine. Joonist suurendama, vähendama.
▷ Liitsõnad: projekt|joonis, tööjoonis; pliiatsi|joonis, tušijoonis.
2. trük teksti sisu selgitav v. täiendav illustratsioon. Joonisel 6 on kujutatud hüdra. Joonisel 2 näeme maja eestvaadet, õie ristlõiget, meie harilikumaid päevaliblikaid. Nagu jooniselt 4 näha.. Nagu joonisest 12 selgub..
▷ Liitsõnad: piltjoonis.
3. joonistus. Värvipliiatsitega tehtud joonis.
▷ Liitsõnad: kaljujoonis.
4. liikumiskujund (koreograafias, iluuisutamises)

järel|sõna
teose lõppu lisatud selgitav, kommenteeriv kirjutis. Raamatu järelsõna. Autori järelsõna oma romaani tõlkele. Järelsõnas andis tõlkija ülevaate autori elust ja loomingust.

kaas|kiri
saadetisele lisatud selgitav kiri. Käsikiri tagastati koos toimetusepoolse kaaskirjaga. Rahasaadetisele oli lisatud napisõnaline kaaskiri.

kommentaar ‹-i 21› ‹s›
selgitav märkus. a. selgitav v. arvustav märkus mingi teksti kohta. Toimetaja, tõlkija kommentaarid. „Kalevipoja” tekstikriitiline väljaanne koos kommentaaridega. Seaduste kommentaarid. Malepartii kommentaar. b. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vm. kohta. Välispoliitiline kommentaar. Ajalehtede kommentaarid Lähis-Ida sündmuste kohta. Asi, olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Lubatagu mul seoses eelöelduga teha väike kommentaar.
▷ Liitsõnad: netikommentaar.

kriminaal|asi
jur toimepandud kuriteo asjaolusid selgitav konkreetne protsessuaalne menetlus; selle fikseering kohtutoimikus. Kriminaalasja algatamine. Kohtuistungil olid arutamisel kriminaalasjad. Kriminaalasjade kohtukolleegium.

kõrval|märkus
otseselt küsimusse, teemasse, asjasse mittepuutuv selgitav, kommenteeriv vm. lisamärkus. Kõrvalmärkusena olgu mainitud, et..

lõpp|jooks
sport mingi jooksuala viimane, võitjad selgitav jooks, finaaljooks. Lõppjooksu pääses iga eeljooksu kaks paremat.

misjon ‹-i, -it 2› ‹s›
kirikl
1. oma usu, hrl. ristiusu selgitav propageerimine muu-usuliste v. uskmatute seas. Pärast suuri maadeavastusi algas laialdane misjon asumaadel. || piltl kõnek selgitustöö. Minu misjon ei kandnud kaaslaste seas vilja.
2. misjonäride asula, misjonäride elu- ja tööpaik. Misjoneid rajama, asutama. Jesuiidid lõid indiaanlaste külasse misjoni.

remark ‹-margi 21› ‹s›
(ääre)märkus; (draamateoses:) selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale. Lavastaja peab uurima autori remarke tegelaste käitumise ja hoiakute kohta. *Moraliseerivad remargid on [Jannsenil 1870-ndail aastail] tagasihoidlikumaks muutunud, mõnest jutust täiesti kadunud. Maie Kalda.

saate|tekst
mingile teosele, küsimustikule vms. esitatud (eelnev) selgitus. Autori saatetekst teosele. Kataloogi, voldiku saatetekst. Filmi saatetekst 'selgitav tekst filmis endas ja subtiitrid'.

seletus|kiri
kirjalik seletus. a. sündmust, tegevust, eksimust vms. seletav dokument. Avarii teinud autojuhi seletuskiri. Hilinenud töötajalt nõuti seletuskirja. b. millegi (näit. projekti, plaani, aruande, toote vms.) juurde käiv selgitav dokument. Seaduseelnõu, eelarve projekti seletuskiri. Üld-, detailplaneeringu seletuskiri. Kaardid koos vastava seletuskirjaga. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jm.

teloomi|teooria
bot kõrgemate taimede arenemist selgitav teooria, mille järgi taimede ürgne põhiorgan on teloom

uurima ‹42›

1. (tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v. teada saada. a. hoolega, pingsalt vaadates. Poiss uuris peeglist oma nägu: kas habe juba kasvab? Piiril uuriti viisasid väga põhjalikult. Mehed uurivad uut masinat siit ja sealt, küll eest, küll tagant. Uuris mind kaua, tükk aega, pealaest jalatallani. Eit uurib suure tähelepanuga, uudishimulikult kõiki möödujaid. Uuris ja uuris, aga viga üles ei leidnud. Uurib rahapaberit luubiga, et kas on ikka ehtne. Enne tütrega abiellumist uuritagu hoolikalt, milline ta ema on. Käis muudkui väljas ilmaolusid uurimas. Part uuris teraselt ümbrust, enne kui pesale lähenes. Koer jäi seisma, kogu aeg üksisilmi võõraid uurides. Mõõdab tulijat uuriva pilguga. *Kaks paari vihast kiirgavaid silmi imesid endid teineteisesse, kaks võitlejat uurisid teineteise kangust .. E. Vilde. || süvenenult lugedes. Piiblit uurima. Kontserdijärgsel päeval uuris tšellist hoolega kõiki ajalehti. Uurib juba teist nädalat aiandusalast kirjandust. Uurisime kaua menüüd. b. küsitledes. „Mida sina ka asjast arvad?” uuris onu. Kohe hakkasid kõik kangesti uurima, kuidas eksam läks. Mis te uurite ja pärite nii palju! *Aga mis ma ikka – eks sa uuri ise edasi, kui Juuliga jutule saad .. M. Raud. c. (üldisemalt, abstraktsemalt). Arst uuris patsiendi kaebuste põhjusi. Kirjanik peab olema elu ja maailma igakülgselt uurinud. Julgeolekuteenistus uuris inimeste meeleolusid. Vanas eas hakkab inimene sageli oma sugupuud uurima. Muri uuris nuhutades külalist. Uuriv 'tausta, põhjusi vm. selgitav' ajakirjandus. *Revident uuris ja puuris oma pool päeva, lõgistas arvelõkatseid ja kriipseldas paberile arvusid. E. Männik. d. teaduslikku uurimistööd tegema. Bioloog uurib elusloodust. Orbiidile saadeti järjekordne süstik kosmost uurima. Dissertant on uurinud üle 300 haigusjuhu. Lingvistika uurib keelt. Geomeetrias uuritakse kujundite omadusi. See on täiesti uurimata valdkond.
2. kuriteoga seotud asjaolusid välja selgitama ja kontrollima. See kaasus on antud uurida kriminaalpolitseile. Pangaröövi lugu uuriti kaua. Kohus uurib kõiki asitõendeid põhjalikult. Asja uurimata ei mõisteta kellegi üle kohut.