[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seisak ‹-u 2› ‹s›

1. (lühiaegne) peatus, peatumine, seismajäämine. Auto, rongi, liiklusvoo seisak. Kolonn tegi paariminutilise seisaku. Teel ei juhtunud ühtegi sunnitud seisakut. Seisakute ajal uurib jahimees hoolega ümbrust. || (töös v. protsessis:) katkestus, paus. Telgede, kombaini seisak. Materjalide puudusel esines tsehhi töös seisakuid. Traktorist töötas seisakuteta lõunani. Ehitamine kestis koos vahepealsete seisakutega kolm aastat. Hingamislihaste kramp tekitab hingamise seisaku. Seisak karjääriredelil. *Paratamata vajalik on mõnepäevane seisak [palgiveos], kuni hobused natukenegi kosuvad. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: leina|seisak, liiklus|seisak, südame|seisak, tööseisak.
2. piltl paigalseis, stagnatsioon, soikumine. Majanduse, tööstuse seisak. Seisak tehnika arengus, majanduselus. Teatris võib märgata loomingulist seisakut. *Pärast „Prohvet Maltsveti” ilmumist tekkis romaani arengus seisak, mis vältas peaaegu 10 aastat. H. Puhvel.
3. seisang. *Kõik põlvitasid, ainult Liivamäe Hans seisis endiselt norus peaga. Tema näoilme ja seisak avaldasid jonni ja kangekaelsust. A. H. Tammsaare.