[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ai ‹aia 23› ‹s›
etn seeliku (v. särgi) äärispael

alane2 ‹-se 4› ‹s›
etn (näit. põlle, seeliku) alumine osa, alläär. Must seelik laia punase alasega.

alus|seelik
seeliku v. kleidi all kantav seelik. Vanasti kanti mitut alusseelikut üksteise peal.

blusoon ‹-i 21› ‹s›
värvliga tuulepluus; seeliku v. pükste peal kantav pikk pluus

fustanella ‹6› ‹s›
volditud seeliku taolise alaosaga valge meesterõivas (albaania ja kreeka rahvarõivastel)

kudrus|tükk
etn kudrustega tikitud laiem riba (muistse) seeliku allääres

laid ‹laia 23› ‹s›

1. materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm. õmblustootest. Kolmest laiast seelik. Kahest laiast (õmmeldud) voodilina. *.. eit tõstiski oma mitut laida vanamoelise kireva seeliku üles .. E. Männik. || (tänapäeval hrl.:) seeliku paan. Kuuest laiast, kuue laiaga seelik.
▷ Liitsõnad: esi|laid, külje|laid, tagalaid.
2. paadi küljelaud; küljelaudade kord; paadi külg, parras. Paadi laiad.

pook ‹pooga 22› ‹s›
etn seeliku, särgi vm. rõivaeseme äärispael. Punaste pookadega vammus. Poogaga ääristatud, ilustatud sõba.

porst ‹-i 21› ‹s›
etn seeliku külge õmmeldud pihik

pürsten|pael
murd pael seeliku allääres kulumise vältimiseks, pürstpael, toot. Ukse vahelt välgatas pürstenpaelaga seelikuserv.

rüpp ‹rüpe 22› ‹s›
‹hrl. ainsuse sisekohakäänetes›
1. alakeha ja reite kujundatud nurk istumisel; süli. Laps istus ema rüpes, puges ema rüppe. Vanaema koob, lõngakerad rüpes. Naine istus, käed, raamat rüpes. Väsinud käed vajusid rüppe. Laskis kudumistöö rüppe libiseda, langeda. Viimaks laskis neiu mandoliini rüppe. Leivatükk kukkus näpust rüppe. *Ta langes mehe tooli ette põlvili ja peitis oma näo tema rüppe.. H. Sepamaa (tlk). | piltl. Väsinud mees vajus sügavale tugitooli rüppe. Mitte igaühele ei lange selline õnn rüppe.
2. üsk, emaihu. *Muidugi elas küll poeg Karla, kel oleks võinud olla veel poegi ja tütreid, aga tema naise rüpp oli viljatu.. A. H. Tammsaare. *.. otse enne sinu sündimist nägi su ema und: tema rüpest tuleb ilmale teine Achilleus. L. Metsar.
3. (hrl. naisterahval:) seeliku, särgi v. põlle ülestõstetud alaosaga kujundatud ruum millegi hoidmiseks, kandmiseks. Ema tuli aiast, õunad rüpes, rüpp õunu täis. Naised korjasid seeni rüppe. Tüdruk kandis rüpega liiva.
4. piltl süli, põu, sisemus; hõlm. Kui pääseks linnast looduse rüppe! Kusagil laane sügavas rüpes elab nõid. Mitu kuud seiklesime mägede ja orgude rüpes. Metsade ja rabade rüppe peitunud küla. Nende meeste haud on mere märjas rüpes. Päike tõusis mere rüpest. Need asjad on ammu unustuse, igaviku rüppe vajunud. Hämarus mähib maastiku oma halli rüppe. Mees pöördus tagasi kiriku, usu rüppe. Tartu ülikooli rüpest on võrsunud teine kõrgkool – hilisem põllumajandusülikool. Teda ootab muretu vanadus oma perekonna rüpes. Vabaks saanud riik pürib Euroopa Liidu rüppe. Siinse maapinna rüpp on vaene. *Kreeka filosoofia rüpes sündisid antiikse teaduse alused: füüsika, matemaatika, astronoomia, keemia ja bioloogia. J. Laas. *.. su rüppe heidan unele, / mu püha Eestimaa! L. Koidula.
▷ Liitsõnad: metsa|rüpp, mullarüpp.

seeliku|puu
riidepuu seeliku riputamiseks

seeliku|saba

1. seeliku alumine (seljapoolne) ääreosa, seelikuäär. Daami järellohisev seelikusaba. Püüab oma jalgu seelikusaba alla peita. Trepist üles minnes kergitas ta seelikusaba kõrgemale. Tüdruk tantsib, seelikusabad näpus. Pistnud seelikusabad vöö vahele, hakkab eit põrandat pesema. Pühkis seelikusabaga pingi üle. Lapsed hoiavad vanaema seelikusabast kinni. | piltl. Häbiasi, kui suur tüdruk ripub ikka veel ema seelikusaba küljes 'jookseb ema järel, on ema mõju all'. Arno jäi minu õe seelikusabasse kinni 'armus minu õesse'. *Hoiab meest oma seelikusabas kinni ja armukadetseb mis hull. L. Seppel (tlk).
2. kõnek hrv naine. *Elaks siin kandis mõni noorem seelikusaba, siis võinuks veel mõelda, et Lembit tuli semu julguse saamiseks kaasa kutsuma. V. Ilus.

seeliku|serv [-a]
seeliku (alumine) serv

seeliku|täis ‹s›
seeliku õmblemiseks vajalik kogus. Seelikutäis riiet.

seeliku|äär
seeliku alumine ääreosa. Kergitab seelikuäärt, et see poriseks ei saaks.

toot ‹toodi 21› ‹s›
riideriba seeliku allääre sisepoolel kaitseks kulumise vastu

turnüür ‹-i 21› ‹s›
seeliku tagaosa kohevil hoidev polster v. ribistik (19. saj. lõpul). Turnüüriga seelik. Kinnitas turnüüri seeliku alla. Krinoliinide ja turnüüride ajastu.