[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sadu ‹saju 27› ‹s›

1. sademete langemine. Tihe, ränk, tugev, kõva, kole sadu. Pikaldane, lühike sadu. Päev otsa pidev sadu. Kerge sadu ei teinud heinagi märjaks. Sügisesed sajud. Saju kohin. Sadu tihenes, tugevnes, hõrenes, muutus tihedamaks, hakkas hoogu võtma. Ootasime, millal sadu lakkab, üle läheb, järele jääb. Seab vist pikemale sajule. Ilm läheb, pöörab sajule. Tuul ennustab sadu 'sadama hakkamist'. Sellise sajuga ei aja hea peremees koeragi välja. Puulehed läigivad sajus. Mantel on sajust läbimärg. Tee on saju tõttu porine. Rühkisime läbi saju edasi. Otsisime saju eest varju suure kuuse all. Viimasest sajust sündisid hanged majade ümber.
▷ Liitsõnad: hoog|sadu, laus|sadu, lume|sadu, lörtsi|sadu, rahe|sadu, sügis|sadu, tuisk|sadu, vihmasadu.
2. mingite esemete vm. objektide rohkearvuline lend koos allalangemisega. Kuulide, mürskude, pommide sadu lahinguväljal. Linnuse ründajaid võttis vastu tihe noolte sadu. Taeval võis näha lendtähtede sadu. Katla korstnast tõusis sädemete sadu. Hea oli kõndida sügislehtede kuldses sajus. Võilille udemete sadu. *Kui nad [= vaalad] sukeldusid, kerkis nende eest terve sadu küütlevaid pisikalu, mis paiskus nagu kosk veest.. E. Lumet (tlk).
▷ Liitsõnad: kuuli|sadu, meteoriidi|sadu, tähesadu.
3. piltl millegi rohke toimumine, esinemine (v. esitamine). Bürokraatia süvenemine tõi kaasa paberite saju ametiasutustes. Olümpiamängudel jätkub rekordite sadu. Pärast ettekannet algas küsimuste sadu. Daami ümbritses austajate ring ja komplimentide sajul polnud lõppu.